Kui mulle kingitaks puur

Kui mulle kingitaks puur, ei tuleks mulle kohe pähe, kuhu auk puurida. Sama lugu oleks, kui mulle kingitaks mobiiltelefon - ei teaks, kellele helistada. Võiks seda muidugi kaasas kandma hakata, et äkki näen mõnda kuritegu pealt ja saan politsei kutsuda. Samal ajal võin just tänu mobiiltelefoni omamisele kuriteo ohvriks langeda - mult on midagi ära võtta. Ma ei tea, mis need praegu maksavad, aga omal ajal olid kallid. Kui ma tänaval puuri kaasas kannaks, siis oleks vähem tõenäoline, et keegi selle omanikke varitseb. Samas olen ma kuulnud põhimõttest: mis ripakil, see ära. Reedesel maleturniiril oli selline juhtum, kus vastane jättis ühe nupu ripakile, aga ära ma seda ei võtnud, sest olin arvestanud tema käigu ajal ainult varianti, et ta käib selle eest ära. Ma võtsin ära küll ühe teise nupu, aga selle eest pidin ma juba natuke vastu andma. Telefoni kinkija arvestaks võibolla sellega, et helistab mulle ise. Puuri kinkija arvestab võibolla sellega, et panen tema maali seina. Aga ma võin selle asemel telefoni ja maali järgmisele omanikule anda.