Läksime ühte kesklinna majja

Minu blogist oli täna otsitud tohutult palju kordi märksõna, mis sisaldas sõna "kuulus" ja selle ees sõna, milles sisaldus ä-sid ja rõngas-a-sid. Varem polnud seda keegi kunagi otsinud. Nähtavasti oli robot seda märksõna järjest klikkima pandud. Tänu sellele otsingule tõusis minu blogi Eesti kümne enimloetud blogi hulka. Seda oli külastatud umbes 13 000 korda. Siis meenus, et sellist arvu olin näinud varemgi. Asi paistis olevat hoopis selles, et vahepeal kukkus loendurinäit madalamaks, aga teenusepakkujad kerisid selle kiiresti üles tagasi.

Läksin koos isaga ühte kesklinna majja. Isa hakkas rääkima valvelauas istujatega, mina läksin wc-sse. Aga ma ei suutnud täna wc-d kasutada, sest see ajas mind iiveldama. Lõpuks hakkas mulle tunduma, et tegemist polegi wc-potiga, vaid see on osa valvelauast. Valvelauas istujad küsisid mult, kas ma õpin doktorantuuris. Küsija pomises seejärel, et need kellelt seda küsida, saavad tavaliselt vihaseks ja ütlevad, et ei õpigi doktorantuuris. Mina vastasin, et doktorantuuris ma ei õpi, aga kaks eelmist õppeastet lõpetasin ära. Ühes toas rääkis Bristol mulle ja isale pikast nimekirjast raamatutest, mida ta tahab välja anda. Kui ta oli lõpetanud, siis karjusin, et ta ei teeks nii palju plaane, ma ei jõua nii palju lugeda. Läksin koos isaga tänavale. Seal algas parajasti üritus. Naisesineja saabus kohale ja ütles, et 8. märts on naistepäev. Seejärel ütles ta, mis päev on kalendris 1. mai. Praegusel kuupäeval 1. maist rääkimine tundus veidi kummaline, pealegi polnud nende kahe kuupäeva vahel seost. Aga võibolla mainis ta 1. maid tegelikult sellepärast, et siis on minu sünnipäev. See naine ja üks mees alustasid laulude esitamist. Isa kõndis eemale ja tegi mulle käega märgi, millest ma ei saanud aru, kas ta kutsub mind kaasa või tahab, et ma paigale jääks. Ja ma ei teadnud, kas ta valib kuulamiseks paremat kohta või kõnnib kontserdilt minema. Igatahes mina jäin paigale, sest mulle see muusika meeldis. Varsti kõndisin teises suunas. Sisenesin Vanemuise hoonesse. Uks oli lahti, aga sees ei olnud kedagi. Mõtlesin, et võibolla tullakse nüüd ust lukustama ja mina jään kaheks päevaks lukutaha. Laetuled veel põlesid. Mõtlesin, et õnneks on siin palju rahulikum kui filmis "Džässis ainult tüdrukud". Aga on kirjutatud ka raamatuid väikelinna idüllist, mis Tartu iseloomustamiseks paremini sobivad.