Kohtumine üle pika aja

Henn oli ehitanud kätte mahtuva maja, et lisada selle külge kelluke. Maja pidi kellukese kõla parandama. Henn ütles, et alguses ei olnud kõla nii hea. Ma poleks ise osanud sellist maja ehitada, aga arvasin selle ehitusest üldjoontes aru saavat. Ütlesin, et ma tean, mida Henn maja juures muutnud on. Näitasin üksteise vastu puutuvaid metalliribasid maja seinal, et neid oli algul vähem. Siis näitasin maja vastasseina, et seal ei olnud algul üldse selliseid ribasid. Henn kinnitas, et mul on õigus. Minu klassist pidid kõik viima õpetajale seeni. Üks õpilane viis seentena pikuti viilutatud saia ja teine pikuti viilutatud leiva. Oli oht, et keegi viib kogemata mõne mürgise seene. Peep oli viinud paberite vahel ainult ühe seene. Seda ei võtnud õpetaja vist arvesse. Läksin kodu poole. Mul oli käes pingpongipall ja leidsin neid tee pealt veel juurde. Hea oli see, et leidsin tavalisest väiksema pingpongipalli. Aga halb oli see, et kõigile leitud pallidele olid muhud külge tekkinud.

Ükskord ammu olin vanas korteris söönud maasikakonservi. Olin pakkunud konserveeritud maasikaid ka naaber Annele, öeldes, et ta kõiki ära ei sööks, vaid Klausile ka jätaks. Nüüd sain üle pika aja seda konservi uuesti ja kordus täpselt sama lugu. Olin jälle saanud kokku Annega, keda ma vahepeal näinud ei olnud. Aga see konserv ei tekitanud minus enam nii suuri emotsioone nagu tol korral. Kahju oli küll, et kui ma ise sõin mitu maasikat, siis Klausile jäi ainult üks. Annega kaasas oli veel üks tüdruk, kes kinnitas, et ta oli ka meie hoovis elanud, keda mina aga ei mäletanud. Ta küsis, mis numbriga majas Anne tol korral elas. Maja ma teadsin, aga ei olnud kindel, mis selle number oli. See teine tüdruk küsis mult veel, kuidas ma Annega koos mängimise lõpetasin. Vastasin, et ühel päeval ta lihtsalt ei tulnud enam minu maja juurde. Tagantjärele mõeldes tundus Anne julmem kui tol ajal, sest ta oli teinud jalamurde lõksu.

Olin Põlvas maleturniiril. Enne kojusõitu tuli veel üks öö Põlvas veeta. Praegu oli ärasõidupäeva hommik. Hakkasin nägema unenägusid lõppenud turniiri kohta. Siis olin raudteejaamas ja ootasin rongi. Enne rongi tulekut tuli rööpad paralleelseks kohendada, et rong sõita saaks. Rongiga sõitsin edela poolt Tapa suunas. Tapal pidi rong vist Tartu suunas pöörama. Siis öeldi, et oleme Ropka peatuses. Seega lähenesime Tartule hoopis lõunast. Päris Tartusse sisse rong ei sõitnud, vaid lasi inimesed varem välja.

Ma olin sel õppeaastal puudunud enamusest bioloogia tundidest. Bioloogia oli reedel esimene tund. Mõtlesin nüüd enne tundi minekut terve selle klassi õpiku läbi lugeda. Ka selle osa, mida tundides veel võetud ei olnud. Hakkasin lugema kaardilt kohanimesid. Öeldi, et ühelt saarelt otsitakse lund, aga pole veel leitud. Järgmiseks teatati, et tehti kindlaks, et kõnealuses Rootsi provintsis lund ei olegi.