Järelkaitsmine

Mul pidi tulema järelkaitsmine. Mulle oli antud paber selle kohta, mida mult seal nõutakse. Pidin rääkima paaril ajalugu puudutaval teemal. Valmistuma ma ei hakanud, sest lootsin, et midagi ma ikka mäletan. Paberil oli kirjas, mis ma selga pean panema. Oodati ühe kindla firma teksapükse. Seda osati nõuda sellepärast, et varem oli nähtud, et mul on selle firma püksid olemas. Aga kust nad teadsid, need võisid olla vahepeal ära visatud. Kirjutatud oli, millise hobusega ma pean sinna minema. Ja taheti, et ma võtaks kaasa kasti õlut. Võtsingi pudelikasti kaasa, võibolla oli ema sinna pannud ka mõne õlle, aga vähemalt osalt oli tegemist limonaadi ja kaljaga. Järelkaitsmise idee olid õppejõud võtnud vist minu unenägudest, kus ma olen kartnud, et esimene kaitsmine ei jää viimaseks. Lootsin, et olen nüüd tulnud siiski naljaüritusele, kus midagi tõsist rääkima ei pea. Aga esimesed kaks rääkijat, kes hakkasid ajama haiget juttu ja näitama haigeid skeeme, viskasid õppejõud välja - põhjendusega, et neil rääkijatel ei ole teaduslikku mõtlemist.

Sain teada, et üks minu kursusekaaslane on võtnud uurimistöö teemaks ajalehe "Võitlus". Olin pettunud, sest nüüd ei saanud ma enam ise seda teemat võtta. Aga siis mõtlesin, et ta teeb oma töös kindlasti palju vigu, mida mina omapoolses töös parandama saan hakata.

Lahendasin ära ühe suure ristsõna. See oli suhteliselt kerge. Aga mitte liiga kerge, sest selle juures oli ka mõtlemist. Pärnitsa koostatud ristsõnad meeldisid mulle vähem, sest need olid nii rasked, et jäid mul alati pooleli. Aga neid kõrvale jätta oli ka kahju, sest need kujutasid endast järjejuttu.

Minu elektronmärkmikul paistis olevat patarei tühjaks saanud. Et märkmik oli ka lagunema hakanud, siis ei saanud minna sellega poodi uut patareid paluma, vaid tuli osta uus märkmik. Olin tahtnud vanast märkmikust enne patarei tühjakssaamist telefoninumbrid ümber kirjutada, aga nüüd oli hilja. Enam ei saanud ma kellelegi helistada.

Leidsin poest raha. Kuulsin samal ajal, kui üks müüja rääkis telefoniga kellegagi, kes oli kaotanud raha ja haigekassakaardi. Ütlesin, et mina leidsin need. Müüja ütles, et võin osa raha endale leiutasuks jätta. Seal oli kolm 500-kroonist, aga võtsin ainult ühe 10-kroonise. Müüja läks raha kaotajale koju viima. Nägin, et endale võtab ta suurema leiutasu - kaks 10-kroonist. Kui ma koju jõudsin, proovisid korterisse sisse tungida kolm halba inimest. Neid tuli kätest väänata, aga igat kehaosa väänata pole võimalik. Need halvad inimesed olid meie korterisse tungida proovinud ka ühel varasemal korral. Kui nad sellist tegu üha kordavad, aga tegelikult midagi halvemat ei tee, võib nendega lõpuks sõbraks saada.