pühapäev, veebruar 17, 2008

Kuidas me arvuti selgeks õppisime

Sõitsime autoga mööda Ülikooli tänavat ja märkasime autoaknast, et "Postimehe" Tartu toimetuse kõrvalhoone põleb. Pille oli seal majas töötanud. Edasi sõites nägime, et ka Raekoja platsi nurgal oleva maja kahest otsast tuleb suitsu välja. Hakkasime kartma, et inimesed võivad vingu kätte jääda. Majad põlesid sellepärast, et islamiusulised olid neid süütama hakanud. Nad hakkasid ka meie autot süütepudelitega loopima. Kiirustasime neil eest. Tõnu sõitis ühel islamiusulisel sihilikult üle varvaste. Kõndisime läbi pargi kuulutustulba juurde, et lugeda, kes on tagaotsitavad kurjategijad. Taga otsiti neid islamiusulisi. Viisime nad politsei ukse taha. Tõnu kui üle varvaste sõitja andis ennast ka üles.

Ütlesin vendadele, et kui me poleks omal ajal ühte arvutit nässu keeranud, siis me polekski arvutit selgeks õppinud. Olime arvutiga kõiki asju teha proovinud ja nii teada saanud, mis on kahjulik. Olime proovinud käivitada järjest kõiki arvutis olevaid faile. Nii saime teada, et käivituvad ainult exe failid. Praegu nägin arvutist, et kataloog WWW on ümber nimetatud, sest üks firma on selle ära ostnud. Proovisin seda kataloogi avada, aga see ei õnnestunud. Asi võis olla selles, et seal võisid olla kirjastuse direktori failid. Mõtlesin, et mind ähvardab oht, et keegi hakkab mind süüdistama, et see, et ma olen Helinaga kirju vahetanud, on tema rumaluse ärakasutamine. Sellele oleksin vastanud, et olen kirjutanud need kirjad hoopis sellepärast, et mulle endale meeldib. Püüdsin meenutada eelmist unenägu. Vaatasin oma sahtlist vanu vihikuid. Mõtlesin, et mulle meeldivad vanad vihikud nii väga vist sellepärast, et neil on hea lõhn. Iseküsimus, kas see on paberi või tindi lõhn. Uuemad vihikud on teistsugusel paberil ja neisse olen kirjutanud pastakaga. Vaatasin kappi, kus oleks pidanud olema enamus minu vanadest vihikutest, aga mis oli hoopis peaaegu tühi. Mõtlesin, et kirjutan hiljem selle unenäo üles nii, et hakkasin kahtlustama, et ema on mu vihikud ära visanud, aga siis nägin, et vihikupakk on laua peal. Ei tea ainult, kui suur osa vihikutest seal alles on. Mõned olen ise ära visanud. Meile tuli parajasti külla Madis. Kuulsin, kuidas ta teises toas rääkis, et varsti tuleb kirjanduse majas ühe malemängija mälestusvõistlus, kuhu võivad kõik soovijad minna. See malemängija oli ammu surnud. Alles mõne päeva eest oli samas kohas peetud ühe hiljuti surnud malemängija mälestusvõistlust, kuhu mina polnud tohtinud minna, sest sinna oli oodatud ainult vanemaid inimesi.

0 vastukaja: