Palju asju valesti kirjas

Ühed Aafrika lapsevanemad rääkisid, et lapsi tuleb vanematele ohverdada. Eriti hirmuäratav oli seejuures, et seda rääkiv mees hoidis käes ogasid.

Mulle helistati ülikooli raamatukogust, et ma pole esitanud oma magistritöö kaane värvipassi. Seal pidid olema kirjas kolmed andmed. Vastasin helistajale, et pole neid esitanud sellepärast, et neid pole mult küsitud. Oli imelik, et neid veel nüüd küsima hakati, kui kaitsmisest on kolm aastat möödas. Mõtlesin, et ma võin ajaloomagistri kraadist loobuda, sest olen vahepeal avaldanud parema ajalooteemalise raamatu. Toru teises otsas hakkas vana naine midagi pikalt seletama, aga ma ei eristanud enam ühtegi sõna, seetõttu panin toru ära. Telefon asus ühes suures koridoris, kus ajasid juttu ka minu vennad. Ütlesin neile, et nende häälte pärast ei kuulnud ma, mis mulle telefonis räägiti. Telefon helises uuesti. Keegi teine võttis vastu ja kutsus siis mind toru juurde tagasi. Vennad rääkisid ikkagi.

Küsisin Pillelt, et aastal 1995 oli Tartu linna keskel vist piirikontroll. Mäletasin uduselt, et Pille oli tol ajal öelnud: "Me elame ise ka piiritsoonis." Pille mäletas ka praegu toda aega paremini. Ta rääkis, et peateel kontrollis Vene sõjavägi sõitjate dokumente selleks, et saata Venemaalt tulijad Venemaale tagasi. Igatahes pidid mul tol ajal koolis käies iga päev dokumendid kaasas olema, sest kool oli teisel pool piiri. Meie klass oli pidanud puhastama prahist Kitsa tänava treppi. Seal olid vedelenud radioaktiivsed osakesed ja neid vedeles seal ka praegu. Mõtlesin, et võiks öelda, et sellest peaks Jüri Liimiga rääkima. Kui keegi selle tänava puhastamisel osalemise tõttu sureb, siis on tegelikult ilus, kui pärast öeldakse: "Sealt ta oma kiiritustõve saigi." Iseasi, kas niimoodi ikka osatakse öelda, sest haiguse põhjus võidakse olla unustanud ja omistatada seda ekslikult mõnele hilisemale sündmusele. Läksin Kitsa tänava trepist üles ja vaatasin mitu korda selja taha, kas sealt tuleb buldooser, aga hästi ei näinud.

Lõpetasin ristsõna lahendamist, mida keegi teine oli alustanud. Ta oli palju asju valesti kirja pannud, aga õnneks hariliku pliiatsiga, nii et sai ära kustutada. Kustutuskumm kulus kõvasti. Mulle oli üllatus, et leidsin sellise kustutuskummi, mis ei ole ära kuivanud. Lahendusteks olevad laused arvasin juba osade sõnade järgi ära, ilma et oleks pidanud ristuvaid sõnu kirja panema. Ühes vastuslauses oli juttu sellest, mida ema laste eest teeb. Ervin oli ükskord Pillele andnud lahendamise auhinna selle eest, et ta on sugulane. Mõne teise lahendaja kasuks oli loosimist mõjutatud, kui ta oli saatnud sama lahendusega palju postkaarte. Algul oli auhinna suurus 100 rubla. Siis oli see veel nii suur raha, et mõni auhinnasaaja saatis tänukaardi. Praeguseks oli auhindu inflatsiooni tõttu palju suurendatud. Läksime koos Ervini ja Raini peredega läbi linna. Ervini ja Raini lapsed oli minust kord eespool, kord tagapool. Ajasin neid omavahel segi. Jõudsime Paide vanaema maja juurde. Seal oli meil vaja pööninguaknast kive alla visata. Ühed olid üleval ja viskasid, teised seisid all. Saabus minu kord viskama minna. Hoidsin käes kolme ümmargust asja. Isa küsis, kas need on õunad. Valetasin, et on küll. Visaksin need ruttu alla, et isa ei näeks, mis need tegelikult on. Isa tuli mulle lähemale ja oleks mind peaaegu samuti alla tõuganud. Üks meist rääkis, et arst oli tema röntgenipildi põhjal talle öelnud, et tal on skisofreenia. Rääkija ei tahtnud seda uskuda, sest tal polnud mingeid skisofreenia sümptomeid. Mõtlesin, et tal võivad need veel ühel päeval välja lüia. Ja tema iseloom on juba praegu natuke seda moodi - näiteks ei ole ta abielus.

Olin majas, kus toimus malevõsitlus. Kui oleks puhkenud tulekahju, oleks olnud kõige targem teise korruse aknast alla hüpata, sest teise korruse akna alumine serv oli esimese korruse lae kõrgusel. Aga massilise hüppamise korral oleks olnud halb see, et esimesed hüppajad oleks võinud tagumistele ette jääda. Saali saabus Ariel, kes oleks võistlusel osalemise korral minust rohkem punkte saanud. Ta küsis, kuhu Toomas läks. Vastasin, et karate trenni. Ariel ütles selle peale, et sellistest hoiab ta eemale. Seejärel olin kodus oma voodis. Kuulsin kohutavat kriiskamist, keegi võis mind iga hetk rünnata ja ma nihkusin mööda voodit edasi, milleks sundis mind valitsev kiht.