Rääkisin sebradega

Sain teada, et ühe mehe naine on pärit Hiinast. Ütlesin, et selles siis asi ongi. Nimelt olin kirjutanud Hiina kohta luuletuse. Jäin selle naisega kahekesi ühte ruumi. Olime ilma riieteta, kumbki erineva teki all. Siis tuli ema, kes ütles, et me nüüd midagi selga paneksime. Naine tuli selleks teki alt välja ja tõusis püsti. Ma ei vaadanud tema poole, aga nägin teda silmanurgast. Ise püüdsin midagi selga ajada teki all lamades. Olime paadiga järvel. Kaldalt tulid vette kilpkonn ja vaal. Nad tahtsid tekitada suuri laineid, et paat ümber läheks ja riided uuesti seljast tuleksid. Peitsime ennast järve teisel kaldal olevasse koopasse. Klaus laulis ühte laulu ja mina laulsin neljakordselt ühte neljakordset silpi. Järgmisel korral olime tänaval ja pidime tegema sama, mida olime parajasti teinud, kui sain teada, et see naine on Hiinast. Aga see kord mind asi eriti ei huvitanud ja hakkasin minema kõndima. Filmi hakati näitama mulle selga. Kiirustasin kiirte eest minema. Tänava lõppu jõudes nägin metsa all põtra. Ta jooksis küll minu eest ära, aga võis ümber pöörata ja mulle ise kallale tulla. Hakkasin minema vastassuunas, aga seal nägin ühte suurt kaslast, kes võis mind ära süia. Selgus, et terve Aafrika on suuri ja ohtlikke loomi täis. Läksin kolmandas suunas, kus kohtasin sebrakarja. Tegin nendega koos tiiru ümber kvartali ja rääkisin neile, milliseid ohtlikke loomi ma olin näinud. Sebrad olid nõus, et need loomad on ohtlikud. Sain nüüd aru, et ohu vältimiseks pean kogu aeg olema linna keskel. Sisenesin suurde majja. Läbi selle maja olin läinud ka varem, aga kunagi ei mäletanud ma teed. Keegi noor pidi tulema mulle teed näitama. Mõtlesin, et Otter reklaamis ennast loosungiga "Vali noor!", aga ta ei olnud mingi tüüpiline noor. Ütlesin, et nüüd Otter enam võimu ei taha. Otter kinnitas, et ei taha jah. Läksime üle Toomemäe. Tee laskus vahepeal orgu. Ütlesin Otterile, et ta oleks pidanud siin läbipääsutee ära tähistama, et läbi oru mineja laukasse ei upuks. Siis nägin, et tee ongi väikeste kivide reaga tähistatud. Jõudsime autoga Narva maanteele. Sinna oli pandud venekeelne hoiatus, mis võib juhtuda. Kuna tee oli nii lai, et esiaknast välja vaadates nägi ainult autoteed, siis ütlesin, et see asi ongi juba juhtunud.

Püüdsin kogu aeg meenutada eelmist unenägu. Uues unenäos eelmise läbitöötamine võib eelmist muuta. Meile tuli külaline. Ta istus seina äärde, mis oli täis maale. Ta ei märganud ise, et seal ripub ka ühe kuulsa kunstniku maal, mis talle huvi pakuks. Aga kui me talle seda ütlesime, siis ta hakkas seda otsima. Vaatasime uuesti ühe filmi algust. Pille ütles, et Oudekki on ju seal ainult näitleja ja üldse mitte filmi autor. Filmi tegelasteks olevad esemed lamasid kõrvuti nagu pliiatsid ühe koridori alguses, et valmistuda lendama läbi selle koridori. Peep ütles, et sai unenäos teada, et ühe usulahu jumal kiidab ühe teo heaks. Mina olin näinud unenägu, et sama usulahu jumal mõistab selle teo hukka. Aga seda ma ei hakanud Peebule ütlema. Peep kirjutas Klausi raamatu kohta plakati ja riputas selle Vanemuise mäele välja. Aga ta jättis sõnade viimased tähed kirja panemata. Mina hakkasin oma peenikese pastakaga neid tähti lisama, aga minu pastakas hakkas ka joone tegemisel tõrkuma. Olime koos paljude põhiliselt noorte inimestega ühes majas ja hakkasime sealt lahkuma. Tekkis küsimus, kas ühed jalanõud on minu omad. Selgus, et hoopis Tooma. Mul oli raske oma jalanõusid ära tunda. Küsisin ühe ruumi kohta, kas eelmises unenäos toimus pulm selles. Vastati, et selles ruumis olin ma pulmas viibimise jaoks alles liiga noor, pulm toimus alles siis, kui olime majale pool tiiru peale teinud.