Viimased ostud

Viimasel ajal hakkasid mul kõik sokid jalas lagunema. Arvati, et see võib tulla saabastest. Tekkis küsimus, kas odavam on osta uusi sokke või uusi saapaid. Pealegi võis süüdi olla ka sokkide madal kvaliteet või kare kannanahk. Aga kui saapa sisse ka auk tekkis, ostsin uued. Need maksid 1300 krooni. Pärast uute saabaste ostmist on lõpuks üks paar sokke enne katkiminekut pessu jõudnud.

Viimane ese, mille ma ostsin, oli pastakas. See maksis 9 krooni. Mul on alles ka kaks muud pastakat, üks neist mitu korda odavam. Aga see odav pastakas teeb nii kehva joont, et seda ma tühjaks kirjutada eriti ei tahagi.

Kiirmale turniiril osalemise eest pidin maksma 10 krooni. Seda tuleb vist nimetada teenuse ostmiseks. Kuigi ma turniiril ise ka mõtlesin ja liigutasin nuppe, seega tegin tööd. Raha läks turniiri võitjale. Kas mina ei osutanud talle suuremat teenust sellega, et andsin talle punkti? Sellele vastataks arvatavasti, et maksin selle eest, et endast tugevamate käest mängu õppida. Aga juhul kui minu üldine mänguplaan on tegelikult parem, ainult üksikud prohmakad rikuvad selle ära? Vähemalt osade minu partiide kohta saaks nii öelda.

Raamatupoes käisin ka, sest mulle oli kingitud 500-kroonine kinkekaart. Natuke maksin juurde. Kuigi viimastel aastatel olen läbi lugenud rohkem ilukirjanduslikke raamatuid, sirutub käsi poes ikkagi eelkõige ajalooraamatute järele (antikvariaadis maleraamatute). Lisaks ostsin kirjakeele seletussõnaraamatu viimased puudunud vihikud.