Veranda uks oli lukus

Olin peitnud kamba vihiku voodi alla. Võtsin selle sealt välja teiste nähes, et peita uude kohta. Aga nüüd kus ma näitasin ette, mis tüüpi kohtadesse ma seda peidan, võisid teised uue peidukoha ära arvata.

Läksin maleklassi. Seal mängisid kaks poissi hästi kiiresti välku. Ühte neist kohtasin esimest korda. Leppisin temaga kokku, mis päeval ja mis kell mina temaga mängin. Hiljem vaatasin kodus televiisorist suusatamise maailmameistrivõistlusi. Mind polnud need mitu aastat huvitanud, aga nüüd oli jälle väga huvitav. Ainuke viga, et täna oli esmaspäev ja oleks pidanud tööd tegema. Üks suusataja läbis 8 kilomeetrit ajaga 2 minutit ja 3 sekundit. Läksin ise suusatama. Ise suusatada oli veidi vähem huvitav, sest oleks tahtnud kohe distantsi lõppu jõuda, mis polnud võimalik. Mulle tuli meelde, et olin leppinud kokku malemängu aja. Aga mängima minna ma ei saanud, sest ma enam ei mäletanud, mis aja kohta kokkulepe käis.

Ühe paberi peale olid kirjutatud kõik minu magistrantuuri hinded. Õppejõud kirjutas sinna veel, et keskmine hinne on 1. Koolis oleks see halb olnud, aga ülikoolis sai sellega lõpetada, sest väärtusele 1 vastas selline täht, millest ühevõrra madalam väärtusega 0 oli isegi positiivne. Ainult et mõni hinne oli mul ka parem kui 1. Arvutasin taskuarvutiga õige keskmise välja. Panin ümardatult kirja, et see on 1,2. Mind ärritas, et õppejõud oli keskmist nii umbkaudselt silma järgi võtnud. Aga ma ei teadnud, kas ma õppejõu pandud hinnet tohin muuta, sellepärast lisasin sulgudesse ka tema variandi.

Tuli istuda Paide maja verandatrepil, et võõrad sinna istuma ei saaks tulla. Aga kui seal ise istuda, võis keegi raha laenama tulla. Veranda uks oli lukus. Aga ühel hetkel tundus, et nüüd keerati see vist seestpoolt lahti. Katsusin ust ja läksin sisse. Lahtikeeraja ise oli juba verandalt lahkunud.