Hein niitmata

Sõitsin Peedu ja Paide vahepealsesse kohta. Rongi aknast nägin, et sel aastal on igal pool hein niitmata jäänud, kuigi sügis on juba käes. Selles asulas, kuhu ma sõitsin, olime Helina naabrid. Nende maja juurest oli hein niidetud ja nad pidasid lehma. Ütlesin Helina isale, et ma võtsin hambapesutopsi, andes selle tagasi. Helina isa vastas, et mingit asja pole, aga ma ei kuulnud, mida. Võibolla ta ütles, et Helinat pole. Igatahes Helinat ei olnud kodus, kuigi alles eile olin teda siin näinud. Helina ema hüüdis: "Pille!" See oli iseloomulik, et mind ei hüütud. Hakkasin minema ajaleheputka juurde, et osta mõni ajaleht, kuigi osad olid niigi tellitud. Hakkas kõlama laul üksindusest. Proovisin, mis siis kõlama hakkab, kui mõtlen metsa jalutama minekule. Sinna oleks võinud minna koos Helinaga. Hakkas kõlama lõbus pulmamuusika. Mõtlesin, et muusika sõltub siiski minu tegevusest, kuigi minu tegevus ei pruugi muusikavalikut otseselt mõjutada, aga kokkusattumused tekivad sellest hoolimata. Läksin Pärnusse. Oudekki küsis, kas ma eelmine kord Pärnus käies sõitsin kaubamajja sisse. Vastasin, et ei sõitnud. Üks pere liige täpsustas, et ma käisin jala. Istusime ümber laua. Selles majas elas üks Pärnu tüdruk. Teda polnud kodus, küll aga oli tema ema. Hiljuti olin käinud ühes teises asulas majas, kus elas üks teine tüdruk. Pille ütles minu kohta midagi kriitilist. Läksin talle kallale ja ütlesin, et nüüd ma saan aru, miks osasid inimesi teiste ahistamises süüdistatakse.

Oudekki blogi kaks värskeimat sissekannet olid soomekeelsed ja need olid kopeeritud ühest Soome lehest. Kopeerisin sellest lehest need sissekanded ka oma blogisse. Ma ei saanud neist täpselt aru, aga ühes artiklis oli nimetatud jõuluvana ja näärisokku. Sellega tahtis Oudekki vist öelda, et koju ei tule kutsuda mitte jõuluvana, vaid näärisokk. Seetõttu kustutasin selle sissekande oma blogist ära. Teise jätsin esialgu alles. Aga lõpuks tuli mulle meelde, et mul on põhimõte, et panen ainult eestikeelseid pealkirju. Seetõttu kustutasin ära ka teise soomekeelse sissekande. Selle ajaga ei olnudki blogikataloogist neile sissekannetele lugejaid tulnud. Oleks võinud arvata, et see äratab tähelepanu, kui kahe erineva inimese blogides on täpselt sama pealkirjaga sissekanded. Aga inimesed olid ilmselt tähelepanematud ja arvasid, et tegemist ongi ühe ja sama isiku blogidega. Olin ühes linnas. Oudekkil oli selles linnas pood, mille ukse kohale ta oli pannud sildi oma ees- ja perekonnanimega. Vastasmajas oli minu pood minu ees- ja perekonnanimega. Algul ma ei pannud tähelegi, et nüüd tegin seda Oudekki eeskujul. Oudekki oli võtnud endale uue ees- ja perekonnanime. Ta ei kasutanud enam neid, mis Eestis. Selles linnas reklaamiti Oudekki ettekannet, et räägib Eesti esindaja, aga tegelikult ta polnud mingi tüüpiline Eesti esindaja. Mõtlesin, et ma ei saa töötada fotoateljees, sest mul võivad fotod udused välja tulla, mis kliente pahandaks. Võibolla oleks aidanud, kui panna fotoaparaat toolist kindlale kaugusele paika, aga siis võis ikkagi ka midagi valesti minna. Foto pealt oli näha, et Oudekki oli pea kiilaks ajanud ja selle peale mitu roosat laiku maalinud. Ta püüdis vist meelega kole välja näha. Tema blogis rippuv foto veel ei olnud selline. Värvisin lihavõttemuna paljude erinevate värvidega. Muna koor vajus kokku. Õpilane seletas, et see tähendab, et tema aju on kahanenud ja ta tahab noorelt surra. Õpetajad kaebasid, et õpilastel on väga väiksed teadmised. Teadmisi lisandus sellega, et ma vähendasin munakoorel valget pinda. Aga mõtlesin, et osa kohti võiks valgeks ka jätta, sest valge on ka värv.

Krister oli sõitnud tegema telereportaaži Hiina müürist. Oli imestatud, kuidas sai vaenulik rahvas üle müüri tungida, aga Krister näitas kohta, kus müür muutus sillaks, see laskus madalale vette ja kadus ära, nii et jupp maad müüri ei olnudki. Krister ütles, et selle koha peal on müüris sõlm. See tähendas, et kaks müürilõiku olid küll kohakuti, aga nende vahele jäi koridor, kust sai sisse tungida. Aga seda kohta vallutajad arvatavasti ei märganud, sest see oli ainult väike jupp mägikõrbes. Ühest kuristikust leidsime hiiglase. Teises kohas olid vibudega olendid, kes hakkasid Kristeri sisse nooli laskma, aga Krister pääses põgenema. Seal ei kasvanud üldse taimi, mistõttu Krister märkas lõpuks, et toit on otsas. Vanasti ei olnud niimoodi kõrbes ekseldud, vaid oli möödutud sellest kohast kiiresti mööda müüri mööda kulgevat teed. Ainult et müüri ehitajad olid pidanud ka selles piirkonnas viibima ja midagi sööma. Leidsime ühe järve. Järve vastaskaldal kasvasid rohelised puud. Meie pool kaldal oli paat, millega otsustasime puude juurde sõita, et seal süia. Paat oli vana ja rohtu kasvanud, nii et võis põhja minna, aga ei läinud. Vastaskaldal puude all olid siniste niudevöödega mehed.

Olin teinud ühte tööd, aga nüüd olid teised kõik segi paisanud. Olin jõudnud panna arvutis juba kõikidele tekstis esinevatele piltidele taandrea, aga nüüd olid pildid jälle tekstiga segamini. Pidin hakkama otsast peale, kusjuures teisel korral on inimene hooletum. Teksti algul tulid kõigepealt Marxi ja Stalini pildid. Rahvahääletuse eelne Euroopa Liidu teemaline üritus hakkas pihta. Kõigepealt esines lühikese sõnavõtuga üks naine, kes ei öelnud tähendusega lauseid, vaid "auh-auh, urr" ja muud sellist. Aga kui ta lõpetas, siis Otter kiitis, et kui kõik esineksid nii hästi, nagu see naine, siis oleks kindel, et enamus inimesi hääletaks Euroopa Liitu astumise vastu. Järgnes Otteri enda sõnavõtt. Ta rääkis, et Euroopa Liitu astunud riikides on väiksem viljasaak - sel aastal oli väike saak nii Rootsis, Austrias kui ka Bulgaarias. Mõtlesin, et see tuleb hoopis tänavusest ülemaailmsest põuast. Kasekamp hüüdis tagant pingist Otteri kohta, et ja selline inimene nõudis hiljuti valitsuse tagasiastumist. See tähendas, et Otter tahtis ise saada valitsusjuhiks. Pidi järgnema ka minu sõnavõtt. Imestasin, et enamus sõnavõtte on eurovastastelt.