Kirjutasin pastakaga mällu

Pärast seda, kui hakkasin rohkem maletrenni tegema, on maleteemalised unenäod ära kadunud. Malet mängida saan ma nüüd kahes klubis, aga ei kavatse iga nädal mõlemas mängimas käima hakata, vaid üks nädal ühes ja teine nädal teises. Ajakasutuse plaan näeb ette pühapäeviti tõlkimisega tegelemist, aga täna tuli alustada plaanitust hilisemal kellaajal, sest unenägudest tuli täna pikemalt kirjutada, ärkasin hiljem ja tahtsin veel ilukirjandust ka lugeda. Lugedes tehtud märkmed on viimasel ajal kõik meelde jäänud. Loetu, mida ma üles ei märgi, jääb halvemini. Seega sarnaneb paberile üles kirjutamine mällu kirjutamisele. Ma ei kirjuta üles mitte ainult tsitaate ja refereeringuid, vaid ka omapoolseid mõtteid. Täna lugesin, et ühe raamatutegelase arvates on tundmine tähtsam kui mõistus, kuigi mõistus asub peas ja sellega kõrgemal. Seda kohta lugedes mõtlesin, et eesti keeles sõna "põhi" tähendab nii põhilist kui ka alumist. Ja varem olen kuulnud, et kõigi rahvaste arvates ei ole mõtlemisorganiks olnud pea. Kuna see raamatutegelane oli kauge maa elanik, siis tekkis kahtlus, kuidas ta tegelikult arvama pidi. Aga olen õppinud ka seda, et samal inimesel võib olla maailma olemuse kohta kaks teooriat korraga - teaduslik ja oma rahva kultuurist päritu - mis ei hakka teineteist segama. Seda võib võrrelda sellega, kui inimene tahab samaaegselt, et loodust kaitstaks ja et majandus kasvaks. Väidetavalt on majanduskasv paremate tehnoloogiate korral võimalik ka suurema looduse säästmise juures, aga minu meelest peaks kuskil ikkagi energia jäävuse seadus ette tulema.