Kollasel paberil kiri

Avaldati raamatumüügi edetabel. Oskar Luts oli viimasel kohal. Ütlesin, et isegi Oskar Lutsu müüdi ainult sada eksemplari. Aga siis tuli välja, et see on mingi muu tabel. Ajalehes ilmus artikkel neurasteenia kohta. Ema jõudis seda lugedes järeldusele, et temal ja minul on see haigus. Ta ostis sellevastast rohtu. Keeldusin seda võtmast. Mõni päev hiljem ilmus artikkel haigusest nimega roidumus. Nüüd hakkas ema arvama, et meil on see haigus, ja ostis rohtu selle vastu. Keeldusin ka seda võtmast. Kapist leidsin ühe skisofreeniavastase rohu, mida ma polnud tarvitanud. Seda oleks võinud proovida. Aga mulle oli välja kirjutatud teist rohtu ja kaks korraga oleks ehk liiga palju olnud. Võibolla oli siiski kapist leitud rohi tõhusam. Istusin kirjutuslaua taga ja vaatasin aknast välja. Üks noor mees sõitis kõnniteel mootorrattaga. Talle kõndis vastu noor naine. Mees puudutas teda. Seepeale hakkas naine tal riideid seljast võtma. Vaatasin juba kirjutuslauale, aga siis pöörasin pilgu uuesti aknast välja, et näha, mis edasi saab. Naine võttis nii mehel kui ka endal kõik riided seljast ära. Seejärel olid nad natuke aega lume peal üksteise otsas pikali. Püsti tõustes ei pannud nad riideid selga, vaid läksid neid kaenlas hoides lähimasse trepikotta. Trepikoja ukse ees seisis üks vanamees. See naine pidi arvatavasti lõpuks aidsi saama. Ma ei teadnud, kes nad selle mehega üksteisele on. Võibolla nad olid täiesti võõrad, aga võis ka olla, et nad elasid koos. Arvatavasti olid nad lihtsalt naabrid.

Ema ütles, et märgid näitavad, et mul võibolla ei ole sahtlid korras. Keelasin tal neid korda tegema hakata. Ütlesin, et ta minu nime rohkem suhu ei võtaks. Läksin sahtlite juurde. Kartsin, et mingil hetkel võib ema neid ikkagi korda tegema hakata ja osa asju ära visata. Tegelikult mul olid sahtlid korras, aga neid avades ja sulgedes asjad sees liikusid, mis võis jätta korralageduse mulje. Ma ei teadnud, kas see ikka oleks hea, kui ema minu nime enam ühtegi korda ei tarvitaks. Aga ema kasutas minu nime negatiivses tähenduses, samal ajal kui Helina positiivses. Sahtlis oli teise klassi inglise keele vihik. Sinna oli õpetaja käskinud meil kirjutada kiri. Kuna esimeses klassis oli antud juba täpselt sama ülesanne, siis ei olnud ma hakanud uut kirja kirjutama, vaid olin selle esimese klassi vihikust välja lõiganud ja teise klassi vihikusse liiminud. See oli kollasel paberil. Teise klassi õpetaja oli seda parandanud ja pannud hindeks nelja. Tegelikult see oli esimese klassi õpilase kohta liiga hästi kirjutatud, nii et see polnudki arvatavasti minu, vaid ema kirjutatud. Vaatasin, et väljamõeldud kirjasõber, kellele kiri oli adresseeritud, kandis nime Hellin. Seega kuulutas juba see kiri ette, et hiljem hakkasin päriselt Helinaga kirju vahetama. Aga nüüd vaatasin, et polnud kirjutatud Hellin, vaid fellin. See tähendas inglise keeles kirjasõber. Kirjasõbrale olid välja mõeldud teine ees- ja perekonnanimi. See oli mehenimi. Tõnu oli just tagasi jõudnud Siberist, kus ta käis koos kahe minust vanema poisiga. Tõnu kirjutas, et laskis seal piisoni. Vahel võis juhtuda, et jahitav loom tuleb jahimehele kallale. Tõnu oli Siberist tagasi toonud salati. Sõin selle seest ühe puuvilja.