Panin blogisissekandesse arve, aga seejärel ei näinud neid sissekandes olevat. Lõpuks märkasin, et olin pannud arvud mustas kirjas, mis ei paistnud tumedalt taustalt hästi välja. Muutsin musta kirja punaseks. Hakkasin sissekannetes olulisemaid kohti värvima. Põhitekst oli valge, olulisemad kohad tähistasin ühe teise värviga ja kõige olulisemad punasega. Mul oli üks rinnamärk. Läksin rääkisin Toomlale, et varem oli mul neid tuhandeid, aga ema viskas enamuse ära, nii et nüüd on järel ainult üks. Ema kartis, et nõelad võivad väikseid lapsi toragata. Siis tuli meelde, et tuhandeid oli neid hoopis Toomlal, kellele kõik parteid neid kinkisid. Parandasin, et varem oli mul neid 333. Toomla rääkis, et kui ta sai aru, et Nõukogude riigis pole võimalik poliitikaga tegeleda, otsustas ta just poliitikat õppima minna. Ta olevat võtnud eesmärgiks jõuda Kremli müüri tippu ja siis Nõukogude Liit laiali saata. Ütlesin, et selline eesmärk oli paljudel. Toomla vastas, et seda muidugi. Gorbatšov võibolla tegigi sellise plaani teoks, ainult et jättis selle enda teada. Kartsin, et ma olen Helinale kirjutanud vist ainult, et koolikirjandis ütlesin, et tahan saada bussijuhiks, aga Helina vist veel ei tea, et tegelikult tahtsin saada maailma valitsejaks. Toomla rääkis, et talt oli üks eurovastane küsinud, kas ta on vastane. Toomla oli vastanud, et ilma järele mõtlemata ei ole ta millegi vastu.
Ühes ruumis oli väljas näitus Pille ja teiste piltidest. Läksin ja vaatasin seda. Kui tahtsin lahkuda, ajasin kogemata jalaga pingi ümber, mis tõmbas seinalt maha terve rea pilte. Näituse ülespanijad ütlesid Pillele, et üks vanainimene tegi seda. Seega ei olnud neile oluline, et tegelikult tegin seda mina. Nagunii oli aeg Pille pildid maha võtta.
Üks mees oli vanglas ja järgmisel päeval pidi toimuma tema hukkamine. Aga akna taha ilmus üks teine mees, kes tahtis teda päästa. Ma ei teadnud, kuidas ta seda teeb. Võibolla kõrvaldab akna eest trellid. Aga ta andis hoopis trellide vahelt püstoli. Vang pidi vist kongiukse avamisel püstolist tulistades või sellega ähvardades murdma lahti tee vabadusse. Ainult et ta oleks pidanud võitlema üksinda paljude vastu. Kuid päästja ja tema kaaslaste tegevus veel sellega ei lõppenud. Päästja vahetas hukkamiskohal ära plakati ja kirjutas asemele, et hukata kavatsetakse Prantsusmaa troonipärija. Ta rääkis seda ka kõigile läheduses elavatele talupoegadele, et neid üles ässitada. Vanglas olin mina. Ma olin tõesti Prantsuse kuninga poeg, aga rohkem olin ma talupoeg ja tegelikult poleks mind ka päästmise korral arvatavasti võimule lastud. Päästja muutis ka minu joonistatud pilti. Ta lisas pildil mulle rinda ordenid. Tegelikult need olid seal koledamad kui minu joonistatud osa, aga oluline oli tähendus. Samuti joonistas ta mulle nina alla tihedad vuntsid. Keegi ütles seniste hõredamate kohta, et mõnel kasvavad sellised karvad igal pool. Päästja leidis, et peaasi on rahvas ära petta, sest kuninga päästmise järel rahvas nagunii kunagi kuningat ei näe ja ei saa pettusest teada.
kolmapäev, september 09, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar