Trahv autodes

Läksin Kaunase puiestee hoovi. Lumi oli maas ja hoovis oli lapsi. Otsisin liivakasti juurest kindlaid tundemärke, aga neid seal enam ei olnud. Mulle öeldi, et tänu minule vallandati täna kantsler. See kantsler oli mind ebaviisakate sõnadega sõimanud ja tema oma erakonnakaaslased olid seda sobimatuks pidanud. Vallandatu oli mulle trahviks auto loovutanud, sest Venemaal eelistati trahvi maksta autodes, mitte rahas. See oli juba teine auto, mis mulle oli loovutatud. Oli püstitatud monument mulle kui auto saajale. Monumendil seisis see auto. Rääkisime sellest kodus. Hakkasin lugema vana ajalehte. Selles oli toodud ära mitmekümne tähtsa inimese ühiskiri, kus nad ütlesid, et selle, kes olümpiarahu rikub, annavad nad kohtu alla. Tagapool oli paroodia, kus inimeste asemel olid alla kirjutanud esemed. Tähtsate inimeste nimekirja lõpus oli üks nimi peenemas kirjas, see oli Kristeri oma. Ta oli selle ilmselt ise lisanud. Tegemist ei paistnud olevat originaalajalehega, vaid Kristeri kooliajal tehtud ümberkirjutusega.

Mul pidi täna toimuma eksam. Kirjutasin paberile kolm kavapunkti, millest kavatsesin eksamil rääkida. Läksin paberiga isa tuppa. Mul oli pea uimane, mistõttu ma polnud kindel, kas mul eksamil jutt meelde tuleb. Ema tuli sealt toast midagi otsima, mistõttu lahkusin mõneks ajaks. Tagasi minnes nägin isa keset tuba seismas. Haarasin tal juustest ja hüüdsin, et ta loeb minu vihikut. Siis sain eksitusest aru, lasin juustest lahti ja ütlesin vaikse häälega, et need on siiski isa enda paberid. Läksin suurde tuppa, kus oli riiulis see raamat, mille põhjal oli tulnud eksamiks valmistuda. Raamatul oli samuti kolm osa, kuigi nende teemad ei kattunud minu kavapunktidega. Isa ütles, et see raamat on kompilatsioon. Riiulisse oli jõudnud ka Tammsaare kogutud teoste seni vahelt puudu olnud köide. Kõiki köiteid meil endiselt ei olnud. Riiulis olid kõrvuti ühe sarja köited ühes järjekorras ja teise sarja omad vastupidises järjekorras. Läksin kooli. Seal algas inglise keele tund. Õpetaja kutsus ühe õpilase vastama. Mina poleks hästi vastata osanud. Tahtsin panna põlema laualampi. Õpetaja tõi mulle selle asemele teise laualambi. Ütlesin, et see on ju katki. Õpetaja naeris ja ütles, et ma olen täiskasvanud inimene, ise ma olen öelnud, et emal ei ole vaja vanade asemele uusi laualampe muretseda. Vastasin, et kui ma seda ütlesin, olid veel kõik laualambid terved, aga nüüd on seda meelega lõhutud, selle küljest on varuosi võetud. Märkasin, et elektrijuhe on ka katki. Ütlesin, et hea, et ma lööki ei saanud. Võibolla olin siiski natuke aega voolu all olnud. Üks sõrm tundus olevat kergelt halvatud.