Metssiga televisioonis

Täna nõustusin esimest korda Tõnise sülle võtma. Varem ma ei riskinud, sest ta oli liiga pisike. Aga nüüd ta vist minult sellist käitumist enam ei oodanud, sest ta hakkas röökima. Või läks tal kõht nii tühjaks, sest see oli otse enne tema söögiaega. Mina sõin lõunaks hapukapsast, kartulit ja liha. Tõnu ja Kadri tulid nüüd Tõnisele järele ja hakkasid sama toitu sööma. Selgus, et Tõnule pekk ei maitse. Mina mäletan, et kui me lapsed olime, siis ema ütles ühel korral, et mina ja Tõnu sööme pekki, aga Klaus ja Pille mitte. Vahel on pekk tõesti ebameeldiv, aga sagedamini hoopis taist maitsvam. Hapukapsaga sobib ta hästi, sest nad taskaalustavad üksteist. Kartulid olid hirmus pisikesed ja nad on Meelvalt toodud. Võibolla oleks nad muidu suuremaks kasvanud, aga metssead käisid neid rüüstamas. Henn on sea aastal sündinud ja ta nägi televiisorist metssiga enne kui kodusiga. Metssiga talle meeldis. Ta tahtis, et talle jõuludeks siga kingitaks. Kingitigi suur täispuhutav siga. Hennu mängukaru oli samuti roosa. Algul tahtsin seda karu endale saada, sest enne seda oli mul kaks karvast karu, aga muinasjutt oli kolmest karust. Kooli sisseastumiskatsetel oli vaja joonistada pilt enda valitud muinasjutu põhjal. Ema ja vanaema soovitasid joonistada kolmest karust. Hiljem esimesse klassi sissesaamise järel pidi esimeses joonistamistunnis joonistama muinasjuttu, kus oli piparkookidest maja. Ma ei suutnud otsustada, millist kohta sellest muinasjutust joonistama hakata, seetõttu tõmbasin tunni lõpuks ainult neli joont, mis pidid olema selle maja servad. Ükskord hiljem tuli maalida lõokest ja asendusõpetaja ütles minu maalitu kohta, et see on muinasjutu lõoke. Või oli siiski tegemist kuldnokaga. Vana korteri hoovis olid kuldnokapuurid. Seal lendasid akna taga naerukajakad, aga hiljem on linna ilmunud valge peaga kajakad. Viimastel aastatel elavad kirjanduse maja juures tiirud, kes õuel kõndijaid ründavad.