Õunasüdamete edasisöömine

Vaatasin oma käsitsi kirjutatud raamatut. Sinna oli lõppu ilmunud kaks lehekülge illustratsioone. Vennad kinnitasid, et need on Pille tehtud. Raamat pidi ju algselt just Pille eest salajane olema. Illustratsioonid olid siiski hästi õnnestunud ja minu kirjutatud sisuga hästi kooskõlas. Minu kaanepildil oli pisike kevademasin. Pille piltidel oli kujutatud, kuidas tegelased helikopteriga sõidavad. Sõitsime õhusõidukiga mööda taevaseid rööpaid. See oli uus liin üle Balti riikide. Sõitsime Eesti suunas. Mul tekkis kahtlus, et juht tahab meid meelega vastu maad surnuks sõita. Otsustasin, et ma parem ei vaata.

Kõndisime mööda tänavaid. Tee ääres kasvas õunapuid ja õunu oli kukkunud tee peale. Korjasin ühe näritud õuna üles ja sõin seda edasi. Linnas kasvanud õuntes võis küll palju raskemetalle olla. Mina sõin teiste õunasüdameid edasi ja isa sõi veel neid õunu edasi, mille mina olin lõpetanud. Kodus küsis Henn, kas ta peab võtma vanaisa püssi ja mind sellega maha laskma. Läksin selle voodi juurde, milles Henn lamas. Ütlesin, et võin talle õunu osta.

Lamasin kodus voodis ja olin koolis vene keele tunnis. Ühele klassivennale ütles õpetaja, et ta näeb, et sellel pole prille ees, selle järgi, et ta tunnis ei tööta. Minuga oli sama lugu. Õpetaja tuli tunni lõpul minu juurde ja küsis näha, milliseid töövihiku harjutusi ma tunnis tegin. Vastasin, et ma ei pannud midagi kirja, ma lahendasin neid ülesandeid mõttes. Mõtlesin, et kodus täidan kõigi töövihiku harjutuste lüngad korraga ära.

Lõppes minu teistkordne magistrieksam. Ant ütles, et nad arutavad, mis hinne panna, võibolla panevad B. See oleks olnud kõrgem hinne kui esimesel korral. Läksin koos eksamit vastu võtnud õppejõududega läbi kesklinna. Medijainen küsis mult, milliseid teooriaid eestlaste Läände põgenemise kohta ma olen lugenud. Vastasin, et ma pole selle kohta teooriaid lugenud, aga olen ise mõelnud, et Teises maailmasõjas põgenes Läände täpselt parasjagu eestlasi ja ka kodumaale jäi täpselt parasjagu. Mõtlesin, et võibolla oleks pidanud põgenema siiski veel mõned, kes kodumaale jäämisel hukati. Medijainen küsis mult ühe raamatu kohta, kas ma seda ei olegi veel lugenud. Olin selle raamatukogust välja tellinud, aga polnud järele läinud. Vastasin, et ametlikult ei ole. Läksime ruumi, kus pidi mulle magistridiplom kätte antama. Ruumis oli juba enne seda palju minust vanemaid inimesi. See oli vist teaduskonna nõukogu koosolek. Istusime maha. Mul olid tallad väga porised, seetõttu toetasin põrandale ainult kandadega, sest pori pidi varsti sulama hakkama.