reede, september 18, 2009

Ähvardtapjad

Olime läinud vabaõhu tantsuetendust vaatama. Mõtlesin küll, et tants on igav. Vaatasin puu otsast. Ühel korral olin kilomeetri kõrguselt puu otsast alla kukkunud, aga terveks jäänud. Ma ei vaadanud tantsijaid, vaid publikut. Nägin saabumas rühma inimesi, kellest üks oli Elerin. Siis seisis kogu rahvas mäel. Lauldi. Kandsin ette järjest igasuguseid riimis lauseid. Vahepeal hakkas üks teine rahvas eestlasi mäe pealt välja tõrjuma, aga eestlased said oma positsiooni tagasi.

Koolis tegi arst süstimisi. Üks poiss tuli süstimast ja kaebas, et arst torkas käe sisse augu ja seejärel pani mulda peale, niimoodi võib aidsi saada. Minu arvates võis niiviisi pigem teetanuse saada. Ütlesin sellele poisile, et tal on õigus protseduurist keelduda. Meie klass pidi minema ekskursioonile kirjandusmuuseumi. Ma olin seal juba varem korduvalt ekskursioonidel käinud. Läksin siiski teistega kaasa. Tänaval jäid äkki kõik seisma, sest olime jõudnud tundmatusse kohta. Lugesin sildilt, et see on Elva tänav. Ütlesin, et võime edasi minna küll, Elva tänav on Riia maanteega paralleelne, sest mõlemad linnad jäävad samasse suunda. Ta oli ainult umbtänav. Järgmine paralleeltänav oli Vanemuise tänav. Kirjandusmuuseum hakkas juba paistma. Ütlesin, et seal ta ongi. Läksime kodu poole ja möödusime maaliinide bussijaamast. Selgus, et see on vägivaldne piirkond. Politsei oli võtnud kasutusele registri "Ähvardtapjad", kuhu kanti need, kes kõigepealt ähvardasid ja seejärel tapsidki. Selles piirkonnas olid paljudel poistel pussid käes. Tapeti seoses spordialase kadedusega. Ma olin siit sageli mööda käinud, teadmata ohtu karta. Otsustasin, et riskin ka edaspidi, sest on vaja kindlas kohas käia. Kodus peitis üks poiss minu ranitsa ära. Otsisin seda igalt poolt, aga ei leidnud. Nägin Klausi käes rohelist ranitsat. Küsisin, kas see on tema või minu oma. See oli tema oma. Küsisin, et aga kas minu oma on ka roheline või sinine. Seni olin otsinud sinist ranitsat, võibolla ma polnud õiget märganud sellepärast, et ta oli teistsugust värvi. Ema hüüdis mind, aga ma ei läinud tema juurde. Läksin oma tuppa. Isa tuli mulle uksele järele ja ütles, et ta ju hoiatas, et Lääne kuuldes ei tohi mingile asjale vastupropagandat teha. Küsisin, millele. Isa ei seletanud.

0 vastukaja: