Eessõna kirjutamine

Magasin hommikul kaua. Olin juba õhtul öelnud, et hommikul ärkan alles kell 11-12, aga tegelikult magasin veel paar tundi kauem. Pidin kirjutama Jansi raamatule eessõna. Mõtlesin, et kirjutan, et raamat on ilusas stiilis, paremas kui toimetaja oma. Kui lugeda iga lauset kaks korda, ei paista stiil välja, aga tervikut lugedes paistab. Mul oli jäänud lugeda veel raamatu vahele torgatud ajalehepaljundust, et seda eessõna kirjutamisel kasutada. Seal oli kirjas, et Jans oli lühikest aega riigivanem, milleks ta sai ühe kriisi ajal. Sellest ei olnud Jans ise mälestustes kirjutanud. Artikkel ütleski, et Jansil on selle koha peal mälukaotus. Riigivanemana olevat ta pidanud Riigikogus kõne, milles ütles, et Itaalias on alkoholi tarvitamine kriminaalkuritegu. Artikli autor lükkas Jansi väite ümber. Paljunduslehel oli Jansi kohta mitu artiklit. Teises artiklis öeldi, et ta siiski ei olnud riigivanem, vaid riigikantsler, mis oli madalam ametnikukoht, aga millega ta oli ühtlasi üks valitsuse ministritest. Lugesin seda Kaunase puiesteel pingil istudes. Läksin sinna igal hommikul. Kui mult oleks küsitud, mida ma seal teen, siis oleksin vastanud, et uue korteri juures ei tunne ma ennast kodus. Koju tagasi läksin jala. Kaalusin, kas sõita Sõpruse puiesteelt Kanali või Pärmivabriku peatusesse, aga loobusin sellest. Kodu lähedale jõudes hakkas unenägu ära lõppema. Ma ei näinud enam oma samme, aga lugesin need mõttes kokku, et koduni välja jõuda.