Parasiidid majades

Täna käis ema kastanimune korjamas, et nendega koisid tõrjuda. Paide vanaema ütles ükskord, et tal pole kunagi koisid olnud. See oli võimalik sellepärast, et ta elas väikses majas, kus ei olnud naabreid. Meie eelmises majas olid kogu aeg prussakad, siin majas algul ka, aga ühel hetkel kadusid ära ja pole tagasi tulnud. Ema seostas seda remondiga. Aga minu meelest kadusid nad enne remonti seoses mürgitamisega. Remondi ajal olevat praod kinni topitud, nii et ei saanud enam naabrite poolt tulla. Üks naaber oli rääkinud, et oli teise naabri korteris prussakaid näinud. Kunagi räägiti, et venelastel on komme, et kui kolivad uude kohta, siis võtavad tikutopsiga prussakaid kaasa, sest need toovat õnne. Prussakal ja tarakanil on vist mingi vahe. Neis majades, kus on prussakaid, ei pidavat olema lutikaid, sest prussakad söövad nad ära. Lutikaid ei ole meil kunagi olnud. Vana korteri juures üks naaber kartis lutikaid, sest tal oli palju raamatuid ja ta arvas, et lutikad lähevad raamatute vahele. Vaidlesin temaga korduvalt, kummal on kodus rohkem raamatuid. Nüüd peaks meil küll raamatuid rohkem olema, sest terve kirjastuse toodang tuleb koju tasuta. Üks mees hoiatas, et me võime laepaneeli alla lasta. Aga ma ei ole kuulnud, et seda raamatukogudes juhtunud oleks. Võibolla need ehitatakse vastupidavamad. Kui raamatukogudele ei tehta juurdeehitusi, võidakse minu teosed lõpuks maha kanda. Täna kirjutasin kaks luuletust paberile ja ei pruugi neid blogisse panna.