Õpetaja märkmik

Vene luure oli võtnud sahtlist minu unenägude kaustiku. Nüüd kutsuti mind Putini juurde. Ütlesin, et ma loodan, et nad kõiki unenägusid ei lugenud. Putin vastas, et nad võtsid viie viimase päeva unenäod. Ütlesin, et loodetavasti ei saanud nad neist aru. Putin vastas, et need on keerulised jah. Pärast Putini juurest lahkumist vaatasin, mis ma viiel viimasel ööl olin unes näinud. Neis unenägudes oli palju juttu mõrvadest ja ühes oli nimetatud Juudast. Mõtlesin, et venelased võibolla arvasid, et pean Juudaks ennast ja et mul on neile mingi pakkumine. See tundus olevat minu väljakutsumise põhjus. Mõtlesin, et ei tea, kas vanasti, kui inimesed nägid unenägusid seente korjamisest varem, said nad ikka aru, et unenägude ja seente vahel on mingi seos. Asi oli nii, et seened kutsusid unenägusid esile ja iga seene sees oli mingi unenägu.

Oli matemaatika tund. Hoidsin silmi kinni. Õpetaja ütles lõpuks, et paneb mulle tunnitöö eest kahe. Soovitasin, et ta paneks ühe ka. Kirjutasin ise tema märkmikusse neli ühte, mis jagunesid kahe tunni vahel. Küsisin, kas ma kirjutasin ühed ikka endale. Ütlesin, et jama lugu, ei kirjutanudki. Tegelikult need olid siiski minu nime taga, sest nad olid õpetaja pandud hindega samal real. Õpetaja ei olnud nimesid tähtedega välja kirjutanud, vaid oli need tähistanud ruutjuurte ja muude arvude kombinatsioonidega. Mõtlesin, et rikun oma teistkordse keskkooli lõputunnistuse kõik hinded ära, ei hakka tunnistust koju viima ja astun hoopis doktorantuuri. Aga need, kellel oleks meelde jäänud, et lõpetasin kooli halbade hinnetega, oleks mind edaspidi ikkagi lolliks pidanud.