Birgi dokumendid

Kirjutasin uurimistööd. Isa astus mu voodi juurde ja küsis, kas ma Birgi kohta materjale vaatasin. Vastasin, et leidsin sel teemal kaks artiklit. Võis oodata, et isa ütleb, et seda on liiga vähe, aga ta ütles hoopis, et see Birgi asi ei ole selge. Panin selle lause põhjal töösse kirja, et tõde ei selgunudki. Aga siis kustutasin ikkagi ära, sest see väide polnud allikatega kooskõlas. Birk oli olnud Eesti saadik Moskvas ja oli Eesti kohta andmed venelastele välja andnud ja teatanud, et ta enam Eestisse tagasi ei tule. Ei teatud, kas ta tegi seda vabatahtlikult või langes venelaste kätte vangi. Stalinist võis kõike oodata. Palju Birgi teemal lehes ei kirjutatudki. Üks poiss, kes elas jõe ääres, nägi, et mööda jõge tuleb tühi mootorpaat. Selle paadiga saadeti Venemaalt Eestisse Birgi dokumendid. Poiss juhtis paadi kaldale. Nende dokumentide kohta ütles ta, et neist tuleb teatada välisministeeriumisse. Sellel poisil oli palju vendasid. Nad valmistusid kogu aeg mälumänguks. Pärast välisministeeriumisse helistamist esitasid nad üksteisele kordamisküsimusi: "Mis ta nimi oli?" - "Birk." - "Ja kelle vastu ta võitles?" - "Diplomaatide." Tundus, et need filmis esinevad poisid olid välja mõeldud meie pere laste põhjal, nii nagu filmi tegijad isa jutust aru said. Kui valitsuse esindajad saabusid, küsisid nad, kuidas see paat sellele jõele sattus, kui ta pole Peipsiga ühendatud. Jõgi voolas Tallinna lähedal. Mere kaudu ei saanud paat tulla, sest siis oleks ta pidanud ujuma vastuvoolu. Laidoner ütles, et sellest loost tuleb järeldada, et me ei tohi käia välisreisidel. Ta ei hakanud küll hiljem venelaste sissetungi puhul vastu, aga kuni sissetungini püüdis ta Eestit kuidagi kaitsta.