kolmapäev, jaanuar 12, 2011

Vabadussõjalased, rohelised ja ukrainlased valimistel

Mulle tuli vastu üks perekond. Tundus, et nad ütlesid mulle tere. Aga ma polnud kindel, kes nad on, ja ei vastanud. Järgmine kord olin Kaunase puiesteel oma vana maja nurgal, kui samad kaks last tulid ilma emata ja ütlesid jälle tere. Küsisin, kelle lapsed nad on. Nad nimetasid nime. Ütlesin, et seda ma arvasin. Panin endale rõnga ümber sõrme. See ei tahtnud enam ära tulla. Kui mul õnnestus ta kätte saada, ütlesin, et rohkem ma sõrme läbi rõnga ei pane.

*
Mina ja Artur Sirk olime vabadussõjalaste esindajad. Meiega tuli kohtuma Saksamaa peaminister. Ta näitas minu pabereid ja küsis, mida see tähendab. Tundus, et ta arvab, et sinna on kirjutatud tähenduseta arvutusi. Ütlesin, et kirjutasin selle, kui kohtusin Saksamaa keisriga. Mina selle täpset tähendust ei tea, sest ise ma valimistel ei kandideeri ja seetõttu programmi koostamisega ei tegele. Varsti lisasin, et võibolla see on hoopis riskianalüüs. Sirk ütles, et teeme nagu külarahvas, et seisame vastakuti ja igaüks ütleb, keda ta valib. Hakati nimetama eelistatavate kandidaatide numbreid. Kõik valisid vabadussõjalasi. Ainult mina ei osanud kedagi valida. Kõige rohkem nimetati kandidaati number 10. Taipasin, et see number ei olegi Sirgu, vaid alaealise poisi küljes. Seda poissi valisid vist need, kes olid tegelikult vabadussõjalaste vastu. Mõtlesin, et sellepärast Päts tegigi riigipöörde, et nägi, et valimised juba toimuvad, ennetähtaegselt.

*
Kirjutasin unenägu üles, kuigi see ei olnud veel lõppenud. Üleskirjutus tuli väga pikk ja lisaks tuli mul veel meelde kohti, mis olid vahele jäänud. Kuna kirjutasin laiade äärejoontega kaustikusse, siis sain need kohad lisada joone taha. Osa lisandusi kirjutasin ka rea kohale.

*
Täna olid eelvalimised ja homme pidi olema valimiste viimane päev. Valimistel kandideeris mitu roheliste nimekirja. Erakonnast lahku löönud kandideerisid roheliste nime all, aga juhatusele truuks jäänute nimekirja taha olid valimiskomisjoni liikmed kirjutanud sõna, mis tähendas desertööre. Selle nimekirjaga oli liitunud hulk uusi tuntud inimesi. Lisaks kandideeris veel väike kommunistlik nimekiri, mida nimetati ENSV rohelisteks. Kui ma olin hääle ära andnud, tahtis laua taga istuv vana naine, et ma täidaks veel küsitluse lehe. Sellest ma keeldusin, öeldes, et sellise küsitluse abil saab pärast näidata, kui rumalad valijad on. Naine hakkas mind selle eest sõimama. Kodus vaatasin uudiseid, kus tehti kokkuvõte eelvalimispäevast. Eelvalimistel oli osalenud ainult seitse inimest ja igaüks neist oli valinud erinevat nimekirja. Aga eelhääletus ei olnud veel lõppenud. Päeva lõpuks tuli hääli natuke juurde ja juhtima läks viie häälega roheliste juhatuse nimekiri. Arvasin, et see tähendab, et rohelistele antavate häälte protsent enam järgmisel päeval ei suurene, sest roheliste valijad on kõige kiiremad valimas käijad, nagu oli eelmistest valimistest teada. Järgmisel päeval juhtisid endiselt rohelised 600 häälega, teisel kohal oli teine roheliste nimekiri 304 häälega. Laar vangutas pead, sest Isamaliit ja teised vanad parteid ei olnud saanud veel ühtegi häält. Ukrainlaste partei nime taha oli kirjutatud tärn, mis tähendas, et osad selle liikmed olid Eestist lahkunud. Ema läks ja soovitas valimiskomisjonile, et teiste parteidega sama moodi tehtaks, kui keegi selle liikmetest Eestist lahkuks, et rohkem sisserändajaid kodumaale tagasi läheks. Nii tehtigi. Tärne hakkas lisanduma ka teistele ukrainlaste parteidele. Näidati, kuidas lennukid suundusid tagasi Saksamaa suunas. Aga üks lennuk hakkas laskuma järjest madalamale. Ütlesin, et niimoodi ta kukub ju merre. Varsti ta kaduski vee alla. Kaamera näitas veel mõnda aega seda kohta, kus ta oli vee alla kadunud. Järgmiseks näidati, kuidas piloot oli juba veest välja tõmmatud ja teda elustati. Ta köhis vett välja ja küsis arstilt, ega tema organismi kahjustused liiga suured ei ole. Arst raputas pead. Valimistest anti ülevaade "Tartu Postimehes". Roheliste Tartu kandidaatidest oli näidatud ainult Martit ja Tõnut. Olid toodud ära vastused, mis valimisjaoskonnas küsitlusele anti. Olid toodud kõigi vastajate nimed ja tema vastused. Minu nimi oli ka ära toodud, aga kuna ma polnud küsitlusest osa võtnud, ei saanud sellele vastuseid lisada. Vaatasin, et küsimused olid üsna rasked. Aga need olid sellised küsimused, mis sobisid inimestele, kes tänaval kõndides silte lugesid, mida mina ei teinud. Ühele küsimusele oli palju inimesi vastata osanud, sest seal pidi ainult teadma, et üks toidu nimi tähendab sama, mida teine toidu nimi. Mulle hakkas tunduma, et minu nime ei ole lihtsalt ära toodud, vaid on jäetud mulje, et ma ei osanud vastata ühelegi küsimusele. Ütlesin, et see ajab nii vihale. Tahtsin kontrollida, aga seda kohta oli uuesti raske üles leida. Näidati inimesi, keda oli valimisjaoskonnas filmitud. Üks naine andis hääle ära ja seejärel möödus diivanist, mille peal mina lamasin. Mind nähes ohkas ta põlastavalt. Või võibolla ohkas ta kogu aeg, aga sel hetkel oli ta suu kaamera mikrofoni lähedal. Mitu muud inimest ohkasid veel ja ma vaatasin kõigi ohkajate poole.

0 vastukaja: