Kõlisemise põhjus

Sain Helinalt üle pika aja paberkirja. Ümbriku peale oli ta kirjutanud: "Kiri 1996. aasta rahareformi kohta". Ümbrikus sees oli lisaks kirjale väike kilekott, mis oli täis Nõukogude aegseid kopikaid. Mul oli endal ka palju kopikaid järel, mida Helina võibolla ei teadnud. Aga tema saadetud kopikad olid ilusamad ja puhtamad. Võibolla oli ta kõige ilusamad välja valinud või siis neid enne saatmist pesnud. See, et Helinal oli nagu minulgi palju kopikaid üle jäänud, näitas, et ta oli minu sarnase iseloomuga, et raha üldse ei kulutanud. Eelmise kirjaga oli ta saatnud mulle sente või eurosente. Vist eurosente, natuke enne nende käibele tulekut. Varasemad kirjad olid kirjutatud pastakaga, aga tänane kirjutusmasinaga. Sellest järeldus, et Helina oli muutunud kinnisemaks ja ei tahtnud enam oma käekirja näidata. Hakkasin kirja venna nähes lugema. Ütlesin vaikselt: "Nii ilus." Varem olin selliseid lauseid öelnud alati mõttes, aga täna ütlesin kogemata kuuldavalt. Mõtlesin, et Helina kirjutas selleks ümbriku välisküljele, et kiri käib rahareformi kohta, et saadaks aru, et sees on ainult raha ja ei hakataks postkontoris ümbrikut avama kõlisemise põhjuse kindlakstegemiseks. Hakkasin kaustikusse huvitavat romaani kirjutama. Tagakaanele kirjutasin romaani tutvustava lõigu Helina kohta. See ei mahtunud sinna üleni ära. Mõtlesin, et jätkan teise köite tagakaanel. Aga teise kaustikusse kirjutasin selle lõigu siiski esimesele leheküljele. Jätkasingi kirjutamist teise köitega. Ma võisin kirjutada ükskõik kuidas, sest ma ei pidanud kirjutatut kellelegi näitama ja endal oli väga huvitav.

*
Kõndisin mööda kitsast rada. Kuna seal jalutas üks naine koeraga, läksin rajast kaugemale ja kõndisin mööda muruplatsi. Muruplatsilt kaldusin edasi veel kaugemale. Aga sealne rada läks teises suunas kui tavaline, nii et läksin edasi mööda tavalisest erinevat teed. Ühes kohas näitasin isale, et siin võiks ära keerata, sest mulle tundus, et varem olen läinud sealt. Keerasime sinna. Seal oli tee väga libe. Ütlesin, et see on Tartu ainuke tänav, kus on suvel ka libe. Jõudsime järgmisele tänavale, kus oli paks liivakiht, mis muutis kõndimise raskeks. Isa ütles, et ja see on Tartu ainuke tänav, mida suvel ka liivatatakse.