Lasen kanali veetaseme kõrgele

Kaevasin Emajõe ja kanali vahele väikse kraavi. Vesi hakkas jõest kanalisse voolama. Ütlesin, et lasen kanali veetaseme kõrgele. Ema keelas, et inimesed ei tohi ju ära uppuda. Vastasin, et tegelikult on jõe ja kanali veetase ühe kõrge. Kanali teist poolt ja jõge juba ühendas kraav ja seal polnud midagi hullu juhtunud. Selle kraavi oli vist mõni teine laps sama moodi kaevanud. Hakkasin oma kraavi siiski kinni ajama. Ma ei ajanud kinni kogu kraavi, vaid ainult algusotsa ja ühe koha tagantpoolt. Isegi sellele kulus kogu välja kaevatud liiv ära. Ja vesi ei jäänud pidama, vaid imbus läbi liiva edasi, sest see oli kohevam kui enne lahti kaevamist. Hakkasin lisaliiva lahti kaevama, et viia kraavi kinnipanekuks juurde, aga kinni teda kuidagi ei saanud. Henn ütles, et Tõnu on meie vendade tubli esindaja. Sellega tahtis ta ilmselt öelda, et mina ei ole. Mõtlesin, et võiks vastata, et Henn ise ei ole. Kaevasin liiva seest välja valge mügara. Küsisin, mis see on. Öeldi, et radioaktiivne aine bataat. Siis oleks olnud parem siit rannast üldse lahkuda, sest liiva sees pidi selliseid asju palju olema. Järgmiseks leidsin suurema ja kollasema mügara. Ütlesin, et see on kõrvits või ürgaegse kõrvitsa jäänused. Vesi voolas edasi ja kiirenevas tempos. Nüüd nägin, et jõe veetase on siiski kanali omast palju kõrgemal, sest vesi voolas kõrgest mäest alla.