Hundinahad

Mul oli ees vana "Edasi" aastakäik. Lugesin sealt ühte numbrit. Kogu number oli trükitud kaldkirjas. Fotod olid ilusad mustvalged. Rääkisin, et "Edasit" on palju meeldivam lugeda kui "Postimeest". "Edasi" kutsub lugema, aga "Postimees" tõukab eemale. Põhiline vahe on selles, et "Edasis" ei ole reklaami ja "Postimees" on liiga paks. Kui võrdlesin loetavat "Edasi" numbrit päev varasema numbriga, siis varasemas kõik artiklid kaldkirjas ei olnud. Selles numbris, kus olid, oli põhjuseks see, et tegemist oli laupäevase numbriga. Üks artikkel oli jooksuvõistlusest. Fotol oli näidatud, et sel puhul oli üks mees Raekoja platsile midagi toonud. Algul arvasin, et tegemist oli hiigelsuure hundiga, aga lähemalt vaadates hundinahkade hunnikuga. Ajakirjanik kirjutas, et seda tegi see mees kristlusele kutsumiseks. Imestasin, kas Nõukogude ajal oli võimalik ajalehes kristlusest kirjutada. Aga võibolla tegi ajakirjanik seda iroonilises tähenduses. Tol ajal oli palju iroonilisi ajakirjanikke, kellest osad muutusid Nõukogude võimu lõppedes teistsugusteks, aga osad jäid samasugusteks. Teistel fotodel oli näidatud, et hundinahku oli viidud ka Raekoja platsist hargnevale tänavale, mida mööda jooksjad pidid liikuma. Need oleks neile teele ette jäänud, kui jooksjad tagasi pidid tulema. Osa hundinahku oli kiriku varemetes. Mõtlesin, et ei tea, kas seal käies varisemisohtu ei olnud. Oli pime. Keerasin korraks Emajõe ja pargi vahelisele teele. Tulin sealt kohe tagasi, aga olin ära näidanud, et julgen sinna ka pimedas minna.

*
Mängisin pika male turniiril. Kohtunik kirjutas järgmise vooru paare välja. Ütlesin mitu korda, et mina mängin Kanepiga. Aga kohtunik pani esimesel laual mängivale Kanepile ühe teise vastase. Kohtunik mängis ka kaasa, aga enda nime asemel kirjutas ta tabelisse "mina". Mul ei olnud ühtegi kaotust ja võite oli kolm. Tegelikult oli see juba turniiri teine pool ja esimesest poolest oli mul ka +2, nii et kokku liites võis öelda, et isegi +5. Sellest hoolimata ei tahtnud kohtunik mulle vastast anda. Ta ütles, et teised ei lase mul mängida, sest istekohti ei jätku. Hüüdsin, et mul on väga palju punkte, ma pean mängida saama. Lõpuks pandi mind kolmandale lauale. Tõusin ka selle vooruga ja järgmises voorus pidin mängima teisel laual.

*
Valmistusin Volperti vastu. Selleks analüüsisin Caro-Kanni kaitse variante. Vaatasin ka Karpovi raamatusse. Seal olid toodud hoopis huvitavamad variandid kui mina olin osanud vaadata. Ma ei hakanud neid veel lauale tõstma. Minu analüüsis tekkis ühel poolel tohutu jõudude ülekaal ja tulemuseks sai olla ainult matt. Mõtlesin, et ma ei loe enam maleraamatuid juhuslikest kohtadest, et mitte aega raisata, vaid valmistun nüüdsest anult konkreetseteks eesmärkideks. Aga niimoodi võis juhtuda, et kui vastane valib uue variandi, siis ei ole ma selleks valmis. Otsisin koolimajas, mis ruumis tuleb järgmine tund. Otsisin seda tiivast ja siis tulin uuesti tiivast välja.