Näidendi sisu ei olnud tõepärane

Ostsin putkast ajalehti. Ühtlasi maksin putkas istujale kooli söögiraha ära, sest üks võimalus oli maksta talle. Aga ma ei teadnud, kuidas õiges kohas teatavaks saab, et mul on raha makstud.

*
Olime koolis. Täna pidi olema ainult kolm tundi, neist üks pidi olema saalis etenduse esitamine. Mõtlesin, et nüüd, kus mul on söögiraha makstud, võin kindlasti söömas käia. Vist olin võinud ka varem ja olin käinud söömas raha maksmata. Aga söögivahetund oli meil alles pärast neljandat tundi. Kui täna oli ainult kolm tundi, siis vist ei hakanud kokad varem tööle tulema, vaid lihtsalt jäi söögivahetund ära. Läksime saalist kirjanduse klassi. Seal hakkas õpetaja õpilastele küsimusi esitama. Seetõttu läksin koos ühe klassivennaga klassist välja. Klassivend ütles, et see õpetaja alustab tundi alati juba vahetunnis. Vastasin, et aga me ei pea vahetunnis klassis olema. Jürgen küsis mult, milliseid Vilde raamatuid ma olen lugenud. Vastasin, et "Mäeküla piimameest" ja seda, kus on Taani prostituut. Jürgen oli ka seda lugenud. Ütlesin, et peaksin ju rohkem lugenud olema. Mul tuli meelde, et olin lugenud veel Vilde näidendit ja romaani, kus tööline haigeks jäi. Ütlesin, et peaksin olema lugenud nelja Vilde raamatut. Läksime klassi. Seal rääkis Artur täna esitatava näidendi sisust. Ta ütles, et Ligi oli kommunist. Lõin talle selle eest küüned kätte ja ütlesin, et minu vanaisa ei olnud kommunist. Ta astus kommunistlikusse parteisse, kui talle öeldi, et muidu jääb ta töökohast ilma. Tema raamatud ei olnud kommunistlikud. Kui ta parteisse astus, siis püüdis ta seda oma laste eest varjata. Kõndisime Vallikraavi tänavale. Seal öeldi, et Artur minestas ära. Kartsin, et olin talle suuri vigastusi tekitanud. Artur tuli teistele järele. Ta oli näost valge ja minestas uuesti. Võibolla ta minestas lihtsalt sellepärast, et olin talle selgeks teinud, et näidendi sisu ei olnud tõepärane. Läksin koolimajja. Sisenesin mulle tundmatust uksest. Jõudsin kahtlasesse koridori, kus võis õhus mingit kemikaali olla. Sealt koridorist tuli põgeneda.

*
Vaatasin maleturniiri tabelit. Turniir oli toimunud kahes grupis. Kaks mängijat, kes olid eelmisel korral nõrgemas grupis, olid seekord tugevamas, aga tulid seal ka keskmistele kohtadele. Üle pika aja oli mängima tulnud Anto ja oli saanud tugevamas grupis üsna palju punkte. Aga vahepeal oli ta saanud kolm kaotust järjest. Minul poleks nii pikka kaotuste seeriat sisse tulnud. Mõned olid rääkinud, et ega malemäng meelest ei lähe, kui teha aastakümnetepikkune võistluspaus, on tase uuesti mängima hakates umbes sama. Mõtlesin, et ja kui mina veel kogu aeg treenin ka, siis ma lähen veel järjest tugevamaks.

*
Isa küsis, miks Tõnu tema raamatule kujunduse tegi, üks teine kujundaja oleks teinud parema. Tõnu vastas, et isa ise ju tahtis, et tema teeks. Isa ütles, et ta oli öelnud, et Tõnu võib kujunduse teha, aga see ei tähendanud, et ta pidi. Tõnu oli aru saanud, et kui juba kujundamisest juttu tehakse, siis talle antaksegi see ülesanne. Kui Tõnu juba kujundust tegema hakkas, ei hakanud isa enam teist kujundajat otsima.

*
Malenupud ja mõttemeistri nupud olid laua serval ja osad kukkusid põrandale. Hakkasin neid kokku korjama. Jagomägi ütles, et ma ärkaks nüüd üles, tuba tuleb korda teha. Temast tehakse filmi, filmijad tulevad täna siia ja filmitakse mõne sahtli avamist, siis peavad sahtlid korras olema. Magasin esialgu siiski edasi. Mõtlesin, et mul on olnud halbu unenägusid sellest, kuidas keegi minu sahtli kallale läheb, miks peaks mulle siis meeldima, kui neid filmitakse. Jagomägi ise ei elanud siin korteris. Aga kirjastus oli üles ehitatud sellele, et isa vastutas isikliku varaga. Võibolla ta vastutas Jagomäe ees. Jagomäel võis olla andmeid, et kirjastuse majanduslik seis on halb, siis ta võis teada, et korter muutub varsti tema omandiks.