Küllilt tuli ingliskeelne elektronkiri, et kui ma tahan kindlustusega liituda, siis pean maksma 5000 krooni. Klikkisin vastust, et olen nõus liituma. Selle peale tulid ette kindlustuse tingimused. Mõtlesin, et tingimuste suhtes ma parem nõusolekult ei anna. Pakuti, et tagasimakseid tehakse haiguse korral või reisile mineku korral. Pille tuli oma tuppa ja nägi, mis mul ekraanil on. Ta ütles, et tema seda pakkumist vastu ei võta. Vastasin, et ma ka ei võta, aga esialgse nõusoleku pidin andma, kui tuttav inimene saatis. Pille ja Külli olid ka tuttavad, sest nad töötasid mõlemad Eesti Rahva Muuseumis. Mõtlesin, et haigeks ei pruugi ma jääda ja reisile ei pruugi ka minna. Kindlustuse pakkumine tasus ennast arvatavasti sellega ära, et kõigil inimestel ei tulnud meelde raha tagasi küsima hakata, kui neil selleks võimalus avanes.
*
Kõndisin Peedul. Jõudsin tammini. Mul tuli selle kohaga seoses palju ilusaid mälestusi meelde - kuidas vettemineku rada ei olnud veel kinni kasvanud ja olime sealt vette läinud; kuidas ma olin tammil seistes jõest kala välja püüdnud; kuidas ma olin olnud päris väike, tammil ei olnud piiret ees olnud ja Pille oli mind hoiatanud, et ma võin vette kukkuda. Tegelikult Pille nii palju ei muretsenud, nagu mina hiljem teiste inimeste pärast. Ütlesin, et olen käinud sellel tammil oma elu igal aastal, aga ei ole veel kunagi veskisse sisse astunud.
*
Mängisime korvpalli. Mõtlesin, et võiks mängida mehed naiste vastu. Aga mehi ja naisi oli vist ohtlik korraga platsile lasta. Kuigi koolis olid küll poisid ja tüdrukud koos mänginud. Praegu olid platsil ainult mehed. Kõige rohkem korve viskasin mina. Ma viskasin nii kõrge kaarega, et vastased ei saanud minu pealeviskeid takistada. Mõnel korral lõid nad palli otse korvirõnga kohalt kõrvale. Aga reeglite järgi oli see keelatud ja sellised pealevisked loeti ka korviks. Kui olin ühe korvi visanud, läksid vastased rünnakule ja said samuti korvi. Öeldi, et nende rünnak oli nii massiivne, et sealt lihtsalt pidi korv tulema. Meie võistkond võitis ainult kahepunktilise eduga.
*
Ema toimetas ühte raamatut. Ta mängis käsikirja järgi klaverit. Selleks klimberdas ta klaverit üsna suvaliselt. Aga autoril oli nii peen kuulmine, et tema kõrvadele oli valus, kui täpselt noodi järgi ei mängitud. Mõtlesin, et minu lapsel võib koolis vene keelega samasuguseid raskusi tulla, nagu mul endal oli. Järelikult pidin enne laste sündimist kõik keeled täiesti selgeks õppima, et ma saaks neid õppimisel aidata.
neljapäev, jaanuar 13, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar