Hiina tänavad

Olime Pekingis. Istusime tee ääres. Ema ütles kaastundlikult, et hiinlased on vana rahvas. Mina arvasin, et hiinlastel on sellepärast raskem lugema õppida, et nende kiri on leiutatud väga vanal ajal. Läksime trammi peale. Otsustasime sõita Tallinnasse. Kui tramm juba sõitis, siis ütlesin, et see Tallinna nimeline peatus on vist ainult Pekingi linnaosa, päris Tallinnasse ei vii trammiteedki. Kui olime trammist väljunud, ütlesid teised, et lähme sõidame laevaga. Vaatasin, et ees on suur vesi, millel vastaskallas ei paista. Ütlesin, et ma ei taha laeva peale minna, sest kartsin, et laev võib põhja minna. Ema ütles, et ma ootaks siis sadamas, kuni nemad tagasi tulevad. Vastasin jälle, et ei taha. Teised läksid laeva peale, aga mina hakkasin mööda Hiina tänavaid kõndima. Tänavad olid väga huvitavad. Läksin üle silla. Silla alla pidi jääma sama vesi, millest teised sõitsid üle laevaga. Vesi ei olnudki eriti lai. Järelikult see oli olnud ainult silmapete, kui mulle enne tundus, et vastaskallas ei paista.

*
Mulle oli antud toimetada ilukirjanduslik raamat, mille käsikirjale oli ema enne juba ringi peale teinud. Leidsin ühe vea, et oli kirjutatud, et üks tegelane jõi jehhuu piima. See pidi olema tõlkeviga, sest jehhuu piima polnud olemas. Võibolla oli mõeldud hapupiima. Kustutasin selle lause ära. Rohkem vigu ma käsikirjast ei leidnudki. Lugesin hommikuni pimedas toas voodis lamades ja sain käsikirja läbi. Kui ma oleks iga lauset kaks korda lugenud, oleks ma arvatavasti rohkem vigu leidnud. Hommikuks oli üks silm pimedas lugemisest valus. Andsin käsikirja emale üle. Rääkisin, kuidas ma olin ühe lause ära kustutanud. Ütlesin, et ema võib selle tagasi panna. Ema ütles, et ta panebki, lauset ei tohi ära kustutada. Vaidlesin minuga samas toas olnud vendadega. Nüüd pidin sõitma koos Pillega Ameerikasse. Teele pidime asuma koos Piretiga, kellega pidime varsti kokku saama. Ameerikas oli Pireti kodu. Ma võisin Ameerikas lootusetult ära eksida, sest mul ei olnud mobiiltelefoni ja ma ei teadnud teiste telefoninumbreid.

*
Olime koolis. Seal käis ringi hiigelsuur karu. Üks inimene tuli klassiruumi sisse ja näitas, milline on karu laskmise püss. See nägi välja nagu suur rakett. Pidime põgenema, sest karu lähenes. Põgenesin tiiba, et võibolla sealt ei oska karu otsida. Põgenesin majast välja ja hüppasin üle aia. Mõtlesin, et kui ma põgenen nurkade taha keerates, siis leitakse mind üles, sest minu blogist on teada, et ma niiviisi põgenen. Karu liikus palju kiiremini, kui ta oleks teadnud, kuhu tulla, siis ta oleks kindlasti kätte saanud.

*
Läksin trepist üles Külli ja Kati L. järel. Nad elasid minuga samas trepikojas korrus kõrgemal. Nad rääkisid, et praegu tegelevad kõik raseerimisega. Kati ütles, et ta saab kodus vähemalt last hoida, sest preagu on vaikne. Seejärel jäid nad vait. Mõtlesin, et võiks neile öelda, et nad edasi räägiks, aga ei hakanud ütlema. Klassikokkutulekul olin nendega rääkinud, aga trepikojas ma seda ei teinud. Kui nad olid minu korteri uksest möödunud ja mina selleni jõudsin, mõtlesin, et võiks öelda, et ma nägin koolimajas ka, kuidas last hoiti. Aga ma ei hakanud midagi ütlema, muidu oleks ema võinud tuppa kuulda, et ma räägin.