Istusin heinamaal

Kitse selja tagumisest osast tuli välja suur lisa kitsepea ja eestpoolt väike lisapea. Suure lisapea seest tuli välja veel üks väike lisapea. Kitsedega võis nii juhtuda. Ma ei teadnud, kas see kits on algusest peale selline või on need pead hiljem kasvanud.

*
Kuulasin Hitleri kassetti. Sellel pidas ta kõnet ja vahepeal taoti trummi. Kassett oli väga kunstipärane. Selle oli Hitler teinud enne kui ta võimule tuli ja ebainimlikku poliitikat ajama hakkas. Aga võibolla mõtles ta kohe, et tuleb ilusate kõnede abil võimule ja siis hakkab ebainimlikku poliitikat ajama.

*
Lossi tänava ülemises otsas seisid inimesed, et Virkusele allkirja anda. Läksin seisin sinna sappa. Kui olin juba letini jõudmas, tuli Reeli. Algul tundus, et ta tuleb kohe leti juurde, aga ta läks siiski saba tagumisse otsa. Ta pidi nägema, et mul on rõõmus nägu, sest ma olen heatujuline inimene.

*
Klaus rääkis, et ükskord, kui maal ühes hoones tulekahju oli, helistas ta selle kohta Paide vanaemale. Vanaema oli talle torusse öelnud, et on juba magama läinud, Klaus oleks võinud helistamisega hommikuni oodata. Leidsin selle kohta kinnitust ka vanaema päevikust. Ta oli enda räägitava jutu kirja pannud. Ühel fotol oli neeger oma lapsega. Vanaema oli kirjutanud, et fotoallkirjaks oleks võinud panna hoopis, et seal on Tõnu Tõnisega. Tõnu ja Tõnis olid ka tumedaks päevitunud ja vanaema arvas, et foto on tehtud selle põhjal. Öeldi, et Tõnu on kadunud. Aga arvasin, et küll ta välja ilmub, sest Maaja oli ka hiljuti kadunud, aga ilmus välja. Tõnu ilmuski.

*
Kohtusin Tartus klassikaaslastega. Maal toimunud klassikokkutulekul olin nendega palju rääkinud, aga linnas ei hakanud rääkima, sest tegelikult ei olnud ma muutunud. Rääkida ei olnud üldse vaja. Aga Kati P. oli teistsugune kui teised klassikaaslased ja temaga kavatsesin järgmine kord linnast väljas jälle pikalt rääkida. Juttu lõpetades oleksin öelnud, et ta ainult kuulab, aga ei ütle enda kohta midagi vastu.

*
Ärkasin laagris viimasena üles. Kell oli palju. Läksin heinamaale istuma. Heinamaa oli kolmest küljest metsaga piiratud. Mõtlesin, et kuigi ülikoolis käies tundus, et see on kole aeg, on nüüd ülikooliaeg mälus väga ilusaks läinud. See oli aeg, kui olid Reeli ja Virkus. Ja see aeg ei ole veel läbi. Mul kõlas peas laulurida: "Mu laulud, mis sünnivad hetkest sest..." Nägin taevas tähte. Aga see ei olnud täht, sest praegu paistis hele päike, vaid ufo. Kui vaatasin teise kohta, seisis see objekt mul ikka veel silmade ees, kuigi seal teda ei olnud. Jäin uuesti magama. Üks mees tuli ja tahtis minna võsa vahele. Kuna mina olin seal, pidi ta minema kaugemale. Ärkasin selle peale, kui kaks poissi tulid mulle ütlema, et kohe on laagrist lahkumise väljasõit, ja kui mina peale ei jõua, siis... Läksin tuppa. Lootsin, et Toomas on minu koti ära pakkinud. Algul tunduski, et asju enam laokil ei ole, aga siis leidsin tooli pealt oma riideid.