Mõtted enne teejoomist

Sõna "piltilus" leiutati siis, kui koledaid pilte ei tehtud. Vahel öeldakse "selge pilt", aga on olemas ka peitepildid. Vanasti ajasin ma segi sõnu peitepilt ja valepilt. Ühe sellise joonistasin kollase pliiatsiga ja viisin õue, aga õuevalguses oli kollane joon peaaegu nähtamatu. Algkoolis õpetati, et vihikus võib kasutada kõiki värve peale kollase ja punase, sest kollane ei paista välja ja punane on õpetajate värv. Hiina keisririigis oli vist samuti lihtrahval keelatud kanda punaseid ja kollaseid riideid. Nüüd on need värvid Hiina lipul. Lipp on tegelikult tehtud Nõukogude Liidu lipu eeskujul, kus on samad värvid. Venemaa kuulutas ennast Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, aga mõnes mõttes on suurem järglane Hiina. Koolis õpetati usundiõpetuse tunnis, mis on hiina piinad. Seda väljendit oli nooremates klassides kasutatud juba vahetunnis. Algul kästi vahetunnis jalutada täpselt kahekaupa, aga hiljem koolimajas jalutamist ei olnud ja istuti sageli vahetunni ajal klassis. Ülikoolis ütles üks õppejõud, et kui vähemalt üks inimene tahab loengu keskel vaheaega, siis peab tegema. Teine pani vaheaja tegemise hääletusele ja kui vastu olijaid oli rohkem, siis ei teinud. Ma ei mäleta praegu täpselt, milliste õppejõududega oli tegemist. Laar kiitles, et ta võib kauem ilma vaheajata rääkida kui üliõpilased kuulata. Laari loengutes käis väga palju rahvast. Need loengud olid ajal, kui ta üks nädal sai Tallinna linnavolikogu esimeheks ja varsti oli juba ametist tagandatud. Igatahes Kasekamp nimetas neid endise Tallinna linnavolikogu esimehe loenguteks. Loeng peaks olema sõna lugemine teine vorm, aga raamatulugemist loenguks ei nimetata. Lugemisaasta all vist ei mõeldud loengute lugemist. Kui just ei loetud loengukonspekte. Tõnissoni loengute konspekte käisin eelmine aasta Kirjandusmuuseumis lugemas. Need loengud olid ühistegevusest. Ühistegevus ei olnud isetegevuse vastand, vaid neid propageeriti mõlemat.