Koerana kohtlemine

Mul oli emaga toidu üle vaidlus. Henn tuli koju ja ütles, et ma pean hakkama talle otsa vaatama. Seda ma ei kavatsenud teha. Toomas ütles mulle, et hakkame reisi ümber maailma mängima. Vastasin, et mind see mäng ei huvita, sest seal ei ole mõtlemist. Väikest last võib see huvitada. Aga ma võin siiski mängida. Leidsin oma raamatust vastuolu, et raamatu alguses ütlesin, et perekond kohtleb mind koerana, aga tagapool, et Toomale koerad meeldivad. Raamatus olin pahandanud, et Toomas mootorrattaga meie auto lähedal sõites laseb teistele autodele signaali. Nüüd alles taipasin, et ta võis signaali lasta siiski oma pere auto tervitamiseks. Kõndisime kodu poole. Korjasin maast prahti üles, et see prügikasti visata. Viskasin prahi oma õuel sellisesse prügikasti, kust ta võis välja lennata. Meie õuel istusid aheldatud vargad. Tõnu hüüdis neile, et nad on ligased mehed. Kuna mehed olid ahelates, siis nad ei saanud selle eest kallale tulla. Võibolla nad sellise lause eest ei oleks vabanemise järel ka kallale tulnud. Ustav rääkis, et tema vend laenab iga kuu 200 krooni, sellest talle elamiseks piisab. Ma ei saanud aru, mis mõte on raha laenata, kui see tuleb pärast tagasi ka maksta. Laps või koer oli nii väike, et kõndis diivani alla, kus ta võis ära kaduda. See pidi nüüd sageli korduma hakkama.