Suhkur rõdul

Olin rõdul. Põrandal ühe nõu sees oli köögist toodud suhkrut. Kui tahtsin seda tagasi viia, loksus suur osa suhkrust põrandale. Panin nõu maha tagasi. Põrandale läinud suhkrut ei saanud nõusse tagasi panna, sest ta oli kahe kemikaaliga kokku saanud. Otsustasin panna ta teise nõusse. Aga kui hakkasin põrandalt suhkrut tõstma, läks osa sellest ikkagi esialgsesse nõusse. Nüüd oli kogu suhkur rikutud. Hakkasin teda pesema ja ema tuli samal ajal rõdule vaatama. Ütlesin, et juhtus õnnetus. Ema viis suhkru kööki tagasi ja pani pliidile. Nõu hakkas üle ajama. Ütlesin, et arvatavasti ei tule see keemisest, vaid kaks kemikaali hakkasid omavahel reageerima. Võis oodata, et nüüd tõuseb reaktsioonisammas laeni, nagu ükskord oli juhtunud margariini põlemisega.

*
Olin arsti juures. Mind kaaluti. Kaalusin 80 kilo. Arsti arvates oli seda liiga palju. Ta ütles, et ma pean oma elu üle järele mõtlema, ainult unenägudest ei piisa. Sellega ta tahtis ilmselt, et ma teeks rohkem liikumisharjutusi, et kaalu alla võtta. Lahkudes mõtlesin, et see arsti jutt tuleb sellest, et ta ei mõõtnud mu pikkust. Ta arvas, et 80 kilo on suur kaal, aga minu pikkuse puhul on see normaalne. Teised, kes minu pikkused olid, kaalusid kõik vähemalt 100 kilo. Mul oli küll kaalu järjest juurde tulnud ja teine arst oli ka arvanud, et see on liiga suur, aga oli ilmselt pidanud nõgusat selga kõhu rasvumiseks. Ma ei kavatsenud senisest rohkem liikumisharjutusi tegema hakata, sest tegin neid niigi iga tunni aja tagant ja rohkem polnud aega. Rohkem mõtlema ei kavatsenud ma ka hakata, sest ma mõtlesin niigi kogu aeg.

*
Kõndisin Annelinnas üheksakorruseliste majade piirkonnas. Minu ees kõndis kari võõraid poisse. Nad kõik ropendasid. Mõtlesin, et võiks neile öelda, et rääkige ilusas keeles. Aga sellised oleks võinud selle eest kallale tulla. Lõpuks ikkagi ütlesin, et rääkige korralikult. Edasi kõndisin üksinda mööda teist tänavat, kus olid väiksed majad. Maapind oli kaetud kivisöetükkidega. Panin neid suhu. Alla neelata ma ei julgenud, aga sain suhu panekuga ka hea maitse kätte. Tee kohal kasvasid oksad, mis olid täis suuri ja väga isuäratavaid marju. Aga süia neid ei saanud, kui ei teadnud, kas nad on söödavad või mürgised.