Aasta Eesti Vabariigi ajaloos

Ilves räägib täna arvatavasti sellest, et Eesti Vabariigi lõppenud eluaastal oleme astunud suure sammu edasi, oleme läinud üle eurole. Mina ütleks, et Eesti Vabariiki on jälle vähemaks jäänud, meil ei ole enam oma raha. Uute müntidega maksmisega võib harjuda, aga ühisrahaga seotud ohud ei kao.
Aasta tagasi tõstsime vist nii mina kui ka president esile, et õnnetusi on vähemaks jäänud, midagi on Eestis paremaks läinud. Tänavu juhtus erakordselt suur õnnetus otse enne aastapäeva. Mõned kutsuvad seoses sellega presidendi vastuvõttu ära jätma. Mäletatavasti tehti selliseid üleskutseid ka aasta varem, siis seoses majanduskriisiga. Nii leiaks põhjuse ärajätmise nõudmiseks iga aasta. Võibolla saaks nõuda ka, et ei peetaks matuseid, sest need on pidulikud. Esimest korda tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva sõja ajal. See usutavasti andis rahvale jõudu võitlust jätkata. Kui tähistati sõja ajal, siis võib tähistada ka rahu ajal.
Positiivne sündmus aasta jooksul on vast majanduskriisi taandumine. Aga viimane uudis oli, et tööpuudus on uuesti kasvanud.
Enda tegevusest positiivset välja tuues, mis oleks ühtlasi ka päevakohane, võib nimetada, et eelmine aasta ilmus minu koostatuna ühe Eesti riigi looja artiklikogu ja tänavu lisandub sellele ka teine köide. Mõlemale köitele kirjutasin ka põhjaliku saatesõna.