Mõtted enne ühelt "Sirbi" leheküljelt teisele jõudmist

Esimesed pabereurod sain arhiivist, kuigi seal peaks hoitama vanu asju. Tartus on vanemate asjade arhiiv kui Tallinnas. Eelmine nädal saunas mult küsiti, mis kell viimane buss Tallinasse läheb. Vastasin, et ma ei tea, ma pole mitu aastat Tallinnas käinud. Küsija ütles, et heast seltskonnast on kahju lahkuda ka. Viimases klassis üks õpetaja küsis meie klassilt, mis meile koolis kõige tähtsam on, ja vastati, et seltskond. Mulle see vastus ei meeldinud, aga ise ma midagi ei vastanud. Pool aastat varem tuli kirja panna vastus küsimusele, mis on vastaja tegevuse valikul esikohal, millele ma vastasin, et oleks arendav. Tol ajal oli minu malereitingu kõige kiirema kasvu periood ja pidi valmistuma ka ülikooli sisseastumiseksamiteks. Ma ei tahtnud kellelegi öelda, mida ma mõtlen ülikooli õppima minna, kuigi sellele mõelnud olin juba aastaid varem. Vähem mõtlesin sellele, mida peale ülikooli lõpetamist edasi teha. Nüüd on mul tööd küllalt, aga palka mitte eriti. Palka mul pole eriti vaja, sest korteri ja toidu eest maksavad vanemad. Halvem on see, et kui palka ei saa, ei maksta hiljem pensioni ka. Kunagi tuleb arvatavasti väiksemasse korterisse kolida ja enamus raamatuid minema visata. Üks kehalise kasvatuse õpetaja nõudis, et ma viskaks iga päev Anne kanalisse 50 kivi. Seda ma ei teinud. Samuti ei hakanud ma enne tunde koolis võimlemas käima, mida nõudis teine kehalise kasvatuse õpetaja. Tunnid algasid isegi kohutavalt vara. Arvatavasti oleksin koolis õpitut paremini omandanud, kui mul oleks lastud välja magada. Mõne nädala eest ärkasin ühel päeval alles kell 1. Õigemini oli umbes selliseid päevi nädala jooksul kaks. Seevastu vahel pole ma öö jooksul üldse magama jäänud. Viimasel sellisel korral ei olnud ma pärast päeval ka eriti unine. Kui ma tunnen ennast unenäos väga unisena, ei pruugi ma seda ärgates olla. Unenägusid kirjutan üles eelkõige enda jaoks. Aga blogisse kirjutades tunduvad nad huvitavamad, kui olid siis, kui kirjutasin paberile. Muidu mulle paber meeldib küll. Paberluulekogu tundub palju rohkem raamatuna kui võrguluulekogu.