Praegu oli minu sünnipäeva hooaeg. Minu sünnipäev seostus Rooma keisrite sünnipäevadega. Caesar oli sündinud aasta esimesel päeval, aga raamatus kirjutati, et praeguse kalendri järgi on see 6. jaanuar. Seega sündisid Caesar ja Paide vanaema ühel päeval. Tahtsin oma sünnipäevapeol viia läbi viktoriini, aga ei viitsinud küsimusi ette valmistada. Mõtlesin, et võiks anda mõned ettevalmistamata küsimused. Või öelda, et mingeid mänge me võiks mängida. Aga see võis läbi kukkuda, sest peole oli oodata ka inimesi, kes ei ole mängudest huvitatud. Nii oleks jälle välja tulnud, et istutakse lihtsalt ümber laua ja räägitakse. Nii juhtus, kui seltskond koosnes liiga erinevatest inimestest. Selle vältimiseks tuli kutsuda ainult ühte liiki külalisi. Kirjutasin oma sünnipäeva teemal blogis iga päev, ja sünnipäevahooaja tõttu oli blogil praegu rohkem külastajaid. Ma ei teadnud, kes need on. Võibolla olid nende hulgas onulapsed. Üks blogisissekanne oli minu papagoist. Päriselt mul papagoid ei olnud, aga blogi lugejad ei võinud teada, kas nägin papagoid ainult unes või on unenäo põhjus, et see on mul päriselt. Lugesin kaks eile kirjutatud blogisissekannet uuesti üle. Selgus, et palju keelevigu oli sisse jäänud. Need tuli ära parandada. Järgmiseks tahtsin hakata kirjutama tänaseid sissekandeid. Olin ühes väikses majas ja läksin kööki. Seni olin majas üksinda, aga nüüd saabusid mõned teised pereliikmed. Seega ei saanud kohe kirjutama hakata. Vaatasin televiisorist muusikasaadet. Ühte ansamblit näidati tund aega, seejärel tuli tund aega saade teise ansambliga. Osad laulud olid päris head, aga pilt ei olnud ilus. Mõtlesin, et see ei ole eriti sisukas sünnipäev, kui vaadata kaks tundi televiisorit. Hakkasime kesklinna bussijaamast koju minema. Enne vaatasin arvutiekraanilt oma blogi. Seal oli viimase sissekande pealkiri "Pulma in". See oli vist ema kirjutatud. Ütlesin, et see sissekanne ei ole minu kirjutatud, mina poleks elusees sellist pealkirja pannud. Tahtsin selle ära kustutada, aga ei julgenud seda enne koju jõudmist teha, sest siin sisse logides oleks võidud minu paroolid kätte saada. Proovisin siiski sisse logida nii, et vajutasin mõned korrad sõrmega ekraanil vastavat pealkirja. Varem oli niimoodi siseneda saanud, aga nüüd ei õnnestunud. Proovisin uuesti, aga ikka ei õnnestunud.
*
Kaks väikest last maalisid vesivärvidega. Villem oli nüüd ka maalima hakanud. Aga vaatasin, et tal on sellise kujuga veepurk, mis võib kergesti ümber minna. Pealegi maalis ta raamatute kõrval. Võtsin talt selle purgi ära ja ütlesin, et toon parema. Hakkasin paremat otsima, aga kõik purgid, mis ma leidsin, olid kehvad. Vaatasin, et pärast seda, kui ma Villemilt pintsli ära võtsin, hakkas ta värvi laiali kandma väikse labidaga. Lapsed värvisid vesivärvi karbi kaane põhja. Ise olin lapsena sama moodi teinud, sest tolleaegse karbi kaane põhi oli üleni värviline olnud. Läksin kaugemalt head purki tooma. Kõndisin mööda raudtee äärt. Mul oli üks jalg ette ja teine taha sirutatud, aga ma ei saanud neid üksteise ette tõsta, vaid liikusin hüpetega. Klassiõed vaatasid selja tagant, et nagu ma ei oska liigutada käsi, nii ei oska ma ka jalgu liigutada. Ometi olin vahepeal teistest kiiremini kõndinud. Teele jäi ette inimene, kes jalutas koeraga. Oleks tahtnud neist ringiga mööda minna, aga siis oleksin pidanud lähenema kuuri küljes ketis olevale koerale. Hirmust koerte ees hakkasid mul nüüd sammud korralikult välja tulema.
*
Eurolisti kaudu oli tulnud kaks kirja. Tahtsin need keeleliselt ära parandada ja siis listi tagasi saata. Parandasin ühe kirja ära. Mõtlesin, et lihtsalt sama kirja tagasi saata on liiga vähe, peaks midagi omalt poolt lisama. Kirjutasin ühe lause kommentaariks. Enne kui ma kirja teele saata jõudsin, läksid kõik parandused kaotsi. Kuna nende sisestamine oli võtnud palju aega, ei tahtnud ma seda uuesti teha. Kirjutasin oma lause uuesti sisse ja saatsin kirja ilma parandusteta tagasi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar