Rekordite päev

Eile oli ajalehtedes nii palju halbu uudiseid, et õhtul kartsin, et ei jää öö läbi magama. Aga magasin hoopis erakordselt kaua, tõustes pool üks päeval. See on vist selle aasta rekord, kuigi eelmine rekord jäi sellele ainult kümne minutiga alla. Pikk uni tuli ilmselt sellest, et eile tegin päev läbi mõttetööd. Ajalehed tundusid ka selle võrra õudsemad, et mõtlesin loetava tähenduse üle. Kuna ma täna hilja ärkasin, siis mõtlesin suusatama minnes, et võibolla ma pole veel piisavalt kaua ärkvel olnud. Kergejõustikutrennis käinud klassivend rääkis kunagi vist, et kolm tundi pärast ärkamist ei ole organism veel ärkvel. Täna oli võibolla viimane päev, kui sai suusatama minna, sest oli teist päeva järjest kolm kraadi sooja. Rada oli kohati juba pruun. Et järgmised suusatamised võivad juba ära jääda, siis tahtsin täna lõpuks pikema maa sõita. Aga sõitu alustades tundsin, et ei jõua seda teha. See tuligi võibolla sellest, et ei olnud veel päris ärkvel. Kui olin ühe kanali ringi pikkuse maa ära sõitnud, tundsin, et jõudu on hoopis juurde tulnud, mistõttu jätkasin ikkagi sõitu. Kokku käisin mõlema silla juures kaks korda, seega sõitsin umbes kaks ringi ümber kanali ühe poole, kuigi mitte ringikujuliselt. See on selle talve rekord. Et sõitmise sagedus on tõusnud kolm korda ja sõidu pikkus tänasega kaks korda, siis on koormus tõusnud kuus korda. Kuigi halvema ilmaga üks ring sõita võib olla raskem kui hea rajaga kaks. Täna oli kanali juures üsna palju inimesi näha. Aga suusatajate hulgas ei näinud ma ühtegi uisustiilis sõitjat ega ka mitte uisustiilis sõitnute jälgi. Viimane rekord oli see, et tuppa jõudes oli alumine särk läbimärg ja esmakordselt vajas kuivema vastu vahetamist ka pealmine. Nüüd olen sel talvel kaheksa korda suusatamas käinud. Autonumbreid meelde jättes sõnastan kaheksa vahel lõpmatuseks.