Minu kroonimine

Mind kroonitakse kuningaks. Ma ütlen, et ma tahan olla üksinduses veel rohkem kui enne kuningaks saamist, mulle pole õukonda vaja. Aga vastatakse, et ihukaitse peab mul ikkagi olema. Mina ütlen, et kui õukonda ei ole, on ihukaitsjaid ka vähem vaja, sest keegi ei saa võtta ette paleepööret. Võtan oma krooni peast ja vaatan seda. Krooni valmistamisel on kasutatud minu soovil kasetohtu. Aga spetsialistide nõuannete järgi on see töödeldud nii, et ta ei hakkaks kõdunema. Kasetoht on kirjutatud üleni täis hieroglüüfe. Hieroglüüfid on kuninglik salakiri, mida rahvas ei mõista. Rahva jaoks on hääldusel põhinev tähestik. Tegelikult on kroonil isegi kahte liiki hieroglüüfe. Ühtesid tunnevad preestrid, aga mitte mina. Nendega on kirjutatud preestrite palved minu ja riigi eest. Teisi hieroglüüfe tunnen ainult mina ja nendega on kirjutatud minu salamõtted. Selle kirja hieroglüüfidel ei ole süsteemi, et seda ei saaks dešifreerida, vaid ma pean kõik meeles. Sama asja kohta kaks korda sama hieroglüüfi ei kasutata, vaid järgmine kord kasutatakse uut. Vandenõuteoreetikud püiavad neile märkidele ka seletust leida, aga nad ei jõua omavahel kokkuleppele. Mõned arvavad, et tähendust polegi.