pühapäev, märts 04, 2012

Sõit päikses

Viimati suusatamisest kirjutades arvasin, et see võis olla talve viimane sõit, sest oli lubatud suurt sula. Aga pärast seda lubati hoopis, et märts tuleb tavalisest külmem. Nii palju külma pole tulnud, nagu on ennustatud, aga täna veel suusatada sai. Majast väljudes oli kraadiklaasi näit tõusnud pluss ühele, aga lume ja jää järgi ei olnud aru saada, et soojakraadidega tegemist oleks. Täna oli rada selle talve kõige libedam. Kui kõndimist libedus aeglustab, siis suusatamist ta kiirendab. Hoog läks nii suureks, et vahepeal polnud seda juurde tõugata vajagi. Paar korda komistasin, aga ei kukkunud. Selle poolest on suusatamine tänavu osutunud isegi kõndimisest ohutumaks, et kui kõndides olen üks kord kukkunud ja seejuures veel trepil, siis üheksast suusatamisest ühelgi kukkunud ei ole. Kõndimiste arv on küll palju suurem ja sellega on ka tõenäosus suurem. Täna oli suusarada justkui samas kohas kui varem, aga postid ja puud tundusid olevat talle lähemale tulnud. Esimest korda puutusid peenikesed puuoksad mulle kaks korda vastu nägu. Aga kuna sõitsin neist mööda neli korda, siis kaks korda jätsid ka puutumata. Tänane suusatamine erines teistest selle hooaja omadest selle poolest, et kui seni on mulle ainult vastu suusatatud, siis täna sõitis keegi esmakordselt minu ees ja sai kiirusi võrrelda. Pool ringi olid sõidukiirused umbes ühe suured, nii et vahe vahepeal suurenes ja vahepeal vähenes. Mõtlesin, et maha jääda on parem kui järele jõuda, sest mööda minna oleks ebamugav. Suusatasin pikkuse poolest kaks ringi, nagu eelminegi kord, kui sellise pikkuseni välja jõudsin. Mõtlesin, et kui nii hea libisemine on, peab seekord sõitma kolm. Aga just sel hetkel, kui oleks alanud kolmas ring, tundsin ühes jalas esimest korda väsimust. Et ma ei tahtnud seda süvendada ja eessõitjaga oli ka vahe suurenema hakanud, siis lõpetasin. Tuppa tagasi jõudes vaatasin kella pealt, et väljumiseks valmistuma hakkamisest on möödunud üks tund. Pärast seda kulus veel pool tundi pesemisele ja riiete vahetamisele. Õnneks olen kõigil neil päevadel, kui suusatamine on plaanis olnud, ka suusatamiseks sobivas vormis olnud. Eile hommikul ei olnud, vaid ravisin ennast kummeliteega. Kuna õhtul oli veel Klausi sünnipäevapidu, siis kartsin, et hapukapsas ja teised peotoidud võivad veel seisundit halvendada. Aga seda ei juhtunud, vaid peotoitu süies hakkas hoopis parem. Seevastu Klaus rääkis, et tema ei saa köha tõttu trenni teha.

0 vastukaja: