Raamat ei ole
romantismist, vaid romantismi ajast. Romantismiajal ei olnud romantism ainuke
vool ja romantismi võib esineda ka teistel aegadel. Nii loeb see raamat
realistlikku kirjanikku Balzaci üheks tähtsamaks romantismiaja tegelaseks ja
viimastel nädalatel käivad Eestis ägedad vaidlused, kas rahvusromantiline
ajalookirjutus on vale või õige.
Raamatu
sissejuhatuses defineeritakse, et romantismi aeg algas Napoleoni langusest 1814
ja lõppes 1848. aasta revolutsiooniga. Kuid igal raamatu peatükil on erinev
autor ja kõik seda periodiseeringut ei kasuta. Nii ütleb peatüki "Naine" autor,
et tavaliselt loetakse romantismiajaks perioodi Prantsuse revolutsioonist 1789
kuni 1860. aastateni, kuid isiklikult eelistab ta seda alustada veel
valgustusaja keskelt. Hoopis defineerimata jääb raamatu ruumiline ulatus. Mõne
riigi kohta on rohkem ja mõne kohta vähem näiteid.
Raamatu sissejuhatuses
romantismiajana defineeritud aastad olid Euroopas üldiselt rahuaeg. Võibolla
sõdade puudumine pani inimesi rohkem seiklustest unistama. Majanduse ja teaduse
areng oli varasemast kiirem, aga aeg ei olnud sellest hoolimata kerge.
Romantisimi teerajaja Rousseau idealiseeris lapsepõlve, aga romantismiajal
pidid paljud lapsed rasket tööd tegema. Inglismaa oli maailmas juhtiv riik, aga
tolleaegne inglane Carlyle arvas, et see aeg on Inglismaale raskem kui ükski
varasem. Eestlaste romantismiajaks võiks lugeda ärkamisaega, aga raamatus
vaadeldud aastatel oli Eestis lindpriiuse aeg, mis oli ka eestlastele üks
raskemaid. Marx, kellest raamatus palju juttu on, arvas, et kogu formatsioon
käib alla.
Romantismiaeg oli
ühtlasi rahvusliku liikumise aeg. Carlyle arvas, et Inglismaal oli 200 aastat
valitsenud ateism, aga see raamat ütleb, et kuigi kirikus käimine vähenes,
inimeste sisemine religioossus hoopis suurenes. Oli suurima abielutruuduse aeg.
Rahvuslik liikumine, usklikkus ja abielutruudus seostuvad kõik parempoolsusega.
Aga ma olen aru saanud, et raamatusari, kuhu see raamat kuulub, on
vasakpoolsete ajaloolaste oma. Tänapäevase vaskapoolsuse sissetoomine häiris
mind juba "Vana-Rooma inimese" lõpupeatükis ja veel rohkem on seda selles
uuemast ajast rääkivas raamatus. Autorid küll ei eita, et oli rahvusliku
liikumise aeg, kuid püiavad selle edu seletada muude teguritega. Peatüki "Naine" autor tolleaegset abielutruudust ei hinda, vaid mõistab pigem
abielulahutajaid, kuna emotsioonid olevat muutlikud. Kui donjuaniks peetud mees
ei tahtnudki oma seaduslikust naisest lahku minna, nimetab autor seda
perversseks vagatsemise maskiks.
Paljud raamatus
romantismi esindajatele omistatud tunnused on sellised, mida leian ka enda
juurest – asjadele terviklik lähenemine, salaühingud, minevikunostalgia, austus
unenägude vastu. Viimane veel lisaks sellepärast, et vastandatakse romantilist
ja psühhoanalüütilist lähenemist unenägudele. Aga raamat ei maini, et
psühhoanalüütikutest Freudi ja Jungi tõlgendused on omakorda vastandlikud.
Jungi omad on mulle vastuvõetavamad ja minu arusaamaga romantismist paremini
ühendatavad.
Romantiline
unistamine võib ilmselt olla suunatud nii minevikku kui ka tulevikku. Viimast
esines Eestis ärkamisajal. Üks mõiste, mida vahel kasutatakse, on noorusromantika.
Aga on leitud, et noored on sagedamini vasakpoolsed ja vanad parempoolsed. See
on ka loogiline, kui vähe elanud noortel on kergem unistada tulevikust ja
vanadel elada mälestustes.
Raamatu tõlge
võiks olla parem. Peatüki "Preester" pealkirja täpsem tõlge oleks arvatavasti
olnud "Vaimulik", sest preestrid on katoliiklikel maadel, aga protestantlikel
pastorid, ja juttu on mõlematest. Tõlkes kasutatud sõnadest häiris mind kõige
rohkem "lahtilummutamine", mille all oli vist mõeldud lummusest vabastamist.
Liiga palju on võõrsõnu. Tüüpilised romantismiaja intellektuaalid olevat
esteet, dändi ja flanöör. Kui öelda, et Eestis oli romantismiaeg ärkamisaeg,
siis keda ärkamisaegsetest tegelastest me nimetame dändiks või flanööriks?
Tõlkijad on tavaliselt võõrfiloloogi haridusega. Aga hea tõlke tegemiseks on
vajalik eesti filoloogia tundmine. Nende sõnadega, mida emakeelses
ilukirjanduses ei esine, tuleks ka võõrkeelse teadusraamatu tõlkes ettevaatlik
olla.
0 vastukaja:
Postita kommentaar