Kutsesobivustest

Üks keemik teatas, et ta ei saa enam teaduslikku uurimistööd teha, sest teda ei rahastata ja seetõttu ei saa ta kirjandust osta. Ütlesin, et lugegu siis internetist, seal on kõik tasuta. Lõin otsingumootorisse sõna "keemia", et vaadata, kas leian midagi väärtuslikku. Üks lehekülg avanes. Ütlesin, et võrgus on palju magistritöid ka. Pille vastas, et magistritöödes kirjutatakse sageli igasugust pahna. Kõndisin Raekoja platsi suunas. Mulle hakkas vastu põgenema suur inimmeri. Mina ei põgenenud, vaid seisin paigal. Tahtsin aru saada, mis on põgenemise põhjus. Mult küsiti, kus isa on. Näitasin, et isa on minu suhtes diagonaalis. Teised võtsid endale pabereid, et teha kutsesobivustesti. Paistis, et kõik peale minu tahavad midagi edasi õppima minna. Minul oli kutsesobivuse hinne B. Sellise hindega oli raske tööd saada. Üks klassivend nimetas ühe tuttava naise nime. Aga ta ütles kaks eesnime, millest teist naisel ei olnud. Nähtavasti ei rääkinudki ta naisest, vaid juba lapsest. Läksin kabinetti ülikooli ametniku käest oma testi tulemusi teada saama. Alustuseks ütles ta, et kui ma arvan, et käekiri testi tulemust mõjutab, siis ma eksin. Järgmiseks näitas ta ühte minu kirja pandud vastustest ja ütles, et kui tuli öelda, milline on tekstilõigu autori suhtumine tegelasse, siis ma oleks pidanud vastama lihtsalt, et positiivne või negatiivne, mitte nii pikalt. Vaidlesin vastu, et vahel kirjeldatakse oma suhtumist terve raamatu pikkuselt.