Riiuli saagimine

Oli jaaniõhtu. Vennad läksid õuele tuld tegema. Ma ei läinud nendega ka tänavu kaasa, nagu oli juhtunud ka eelmistel kordadel. Olin isa toas. Klaus tuli sinna ja teatas, et viskab riiulist osa raamatuid ära, sest isa käskis riiuli lühemaks saagida. Klaus hakkas saagima. Saagimisel tuli olla väga ettevaatlik, et sõrme ei saeks. Kõndisin maakohas mööda teed. Mõtlesin, kas ei peaks kurvi läbides minema teisele poole teed, et autod mind paremini näeks. Aga ma ei läinud. Minu peale koerad ei haukunud, sest ma olin kõigi vastu sõbralik.

*
Võtsin oma koduleheküljelt loenduri maha ja panin uue asemele. Aga kui ma seda uut vaadata püüdsin, siis selgus, et enne tuleb läbida mitu muud lehekülge, kui ta mind huvitavaid andmeid näitama hakkab. Mõtlesin, et varsti panen vana loenduri tagasi. Tulid Peep ja Kristjan K., kes tahtsid vana loendurit vaadata, aga ei leidnud seda. Ütlesin, et kui nad selle kasutajanime teavad, saavad nad selle üles otsida. Selle avamiseks peab küll parooli ka teadma. Tahtsin, et nad kaugemale läheksid, et ma saaksin sisestada parooli nii, et nad seda ei näeks. Tuli Tristan, kes küsis, kas vene keele tund toimus. Meil oli uue õppeaasta tunniplaanis vene keel viimane tund, aga õpetaja jättis tunde ära. Olime õppinud käänamist. Vaatasin, et käändelõppude tabel on nii lihtne, et ei ole aru saada, miks ma käänamise kontrolltöö kahe sain. Nähtavasti oli mul töös nii palju muid vigu, et see, mille peale töö oli, hinnet ei mõjutanud.