Ma ei teietanud

Sõitsin mootorrattaga. Ühe mööda sõitva auto juht tegi väga imestunud nägu. Seepeale tuli mulle meelde, et mootorsõidukiga tuleb teises teeservas sõita. Vahetasin serva. Olin harjunud jalgrattaga vastupidises servas sõitma. Olin arvanud, et mul ei ole võimeid, et autojuhtimist selgeks saada. Aga kui ma olin nüüd mootorrattaga sõidu selgeks saanud, siis oleks arvatavasti saanud ka autoga. Kuradisillast kaugemale ei tahtnud ma sõita, sest kesklinnas võis politsei lube küsida, ja neid mul ei olnud. Andsin juhtimise Klausile üle. Klaus arvas, et mina võiks edasi juhtida.

*
Programm oli koostanud nimekirja, milliste otsingusõnadega on minu blogisse kõige rohkem tuldud. Kui ma seda vaatama hakkasin, tuli Klaus ka vaatama. Palju oli otsitud kahte kahesõnalist väljendit, millest üks sõna oli "naine". Samuti ühte kohanime, millest ma kohe ei mäletanud, kus see asub. Siis tuli meelde, et see on külmapoolus. Kui vaatamise lõpetasime, saatis Kulbok mulle sõnumi, et ma pidavat Heidit kõvasti teietama. See ei vastanud tõele. Olin Heidiga rääkinud üks kord. Siis olin pöördunud mitme inimese poole korraga ja sellepärast "teie" öelnud. Ma olin juba varem aru saanud, et Heidi arvas, et ma teda isiklikult teietasin, sest hiljem oli ta minu poole sama sõnaga pöördunud. Hakkasin Kulbokile selle kohta vastust kirjutama. Kui Jakobi mäe alla jõudsin, tuli klass mulle vastu. Nemad olid kauem ekskursioonil viibinud, aga mina olin selle varem katkestanud ja jõudnud riided ära vahetada. Kirjutasin vastuse vedela joogina topsi põhja. Seda tehes jõudsin ühe väikse majani, kus oli ema. Ema hakkas minuga rääkima, aga ma püüdsin Kulbokile vastamisele keskenduda. Ema küsis, kas ma võtsin rohtu köögis. Sellele ma ei vastanud. Ütlesin, et ma kirjutasin vastuse valmis, aga kuidas ma selle teele saadan. Ema ütles vaat-vaat. Ma olin harjunud saatma elektroonilisi vastuseid, aga nüüd oli vaja jook teele saata. Aga ma ei teadnud Kulboki aadressi. Kulbok oli mulle kirjutanud elektrooniliselt. Otsustasin, et lähen maleturniirile tagasi, et Kulbokiga suuliselt rääkida. Ema ütles, et kui ma sinna lähen, hoiaks ma Pillest eemale, sest Pille andis vanaemale ühe haiguse. Kui turniirimajja jõudsin, olid seal eesruumides igal pool voodid haigetega. Kõndisin läbi nende ruumide ja ei teadnud algul, kas leian mänguruumi veel üles. Ütlesin, et kohale jõudsin elusana. Üks ruum enne mänguruumi istus kohtunik veel oma laua taga. Aga kui haigeid oli nii palju, siis pidi selle võrra mängijaid vähem järele jäänud olema. Mänguruumis nägin meest, kellest ma ei saanud aru, kas ta on Kulbok või mitte. Seetõttu kõndisin tast mööda.