Maailma ajaloo skeem

Kõndisin käruga mööda teed. Ütlesin, et kui mul on käru, siis pean liikluseeskirjade järgi autoteel käima. Aga ma ei tea, kuidas teha seda nii, et autod mind alla ei ajaks. Viisin käru omanike aeda. Aiast väljudes püüdsin minna läbi aia ja autode vahelise prao, aga seal oli liiga kitsas ja riivasin vastu. Ütlesin, et tegin ühe heateo ja ühe pahateo. Kui hakkasin minema kõndima, ütles seal aias elav mees mulle, et ma enda järel värava kinni paneks. Minu arvates ta oleks võinud ise panna, sest tema oli lähemal.

*
Koostasin raamatut. Olin selle autori artiklitest varem juba koosatnud. Nüüd vaatasin, et uuel raamatul ma ei saagi ennast koostajaks panna, sest isa on juba täieliku valiku ette andnud ja mina olen ainult sisestaja. Või võibolla saaks panna mõlemad koostajaks. Ennast saaksin panna teiseks koostajaks, kui ma kirjutaksin saatesõna. Üks võiks kirjutada eessõna ja teine järelsõna. Hakkasin raamatu jaoks maailma ajaloo skeemi joonistama. Ühes otsas oli maailma algus ja teises maailma lõpp. Kõik nooled näitasid ainult lõpu suunas. Osad püüdsid küll algul liikuda vastassuunas, aga pidid lõpuks taganema. Võimude tähtsus järjest langes. Algul oli võimul jumal, seejärel inimesed. Kusjuures inimestest algul ainuvalitseja ja hiljem valitseti demokraatlikult.

*
Klaus ütles mulle, et ta loodab, et ma kirjutan juba poliitika kohta asju üles. Ma ei teadnud, mida ta praeguses poliitilises olukorras sellist näeb, et seda peaks jäädvustama, aga mul oligi plaanis kirjutada. Ühe sellise raamatu olin avaldanud ja Klaus lootis vist, et avaldan teise veel. Läksin kinno. Kui film lõppes, tahtsin selle sisu kohe kirja panna. Hästi ei olnud meeles. Kui olin natuke kirjutanud, siis mõtlesin, et tegelikult ma pean kinosaalist lahkuma, sest seda tahetakse sulgeda. Olin nendele paberitele juba varem ühte värvi pastakaga kirjutanud ja nüüd kirjutasin teisega peale. Vaatasin, et see vist on ikka teine värv. Aga sellest, mis ma olin kirjutanud, oli juba hetk hiljem raske aru saada. Kuigi esialgu kuidagi sain.