Sõitsime maanteel autoga kodu suunas. Mulle tundus, et auto hakkab kihutama. Selline tunne näitas, et mulle autojuhtimine ei sobiks, ma tahaksin ühe hetkega kohale jõuda. Et kihutamise tunne uuesti kaoks, püüdsin magada. Jõudsime Paidesse. Vanaema tegi aiatööd ja ma pidin allkirja andma. Allkirja kirjutamist alustasin kogemata tähest, mida minu nimes ei esinenud. Isa ütles, et ühe mehe lahkumisavaldust ei lastud käiku, nüüd ta võib edasi töötada. Aga ühte meest kahtlustati mõrvas. Mees ei olnud sel teemal ise aastaid rääkinud, aga hiljem oli rääkinud mitmele inimesele. Ta oli öelnud, et ta pidi midagi ette võtma, sest üks loom jäi aastateks tema pükstesse kinni.
*
Olin minemas oma magistritöö kaitsmisele. Mul oli selle kirjutamine aastaid veninud. Olin alles viimasel ajal intensiivselt kirjutama hakanud. Algul olid seganud kirjastusele ühe töö tegemine ja ülikooli maleklubis käimine. Seal ei käinud ma küll väga palju, aga kolme asja jaoks korraga ei olnud aega. Vaatasin, kuidas raamatukogu minu saadetud faili on töödelnud. Mul oli olnud läbiv lehtede numeratsioon, aga raamatukogu failis algas lõpuosadel nummerdamine mitu korda otsast peale. Mul oli olnud töö pikkus umbes 200 lehekülge, aga raamatukogu oli nummerdanud töö põhiosa üle 600 lehekülje. Nii pikk töö võidi pikkuse pärast tagasi lükata. Lehekülgede arv oli kasvanud sellepärast, et ridasid oli hõrendatud ja need olid lühemaks tehtud. Ma ise polnud kahtlustanud, et mu töö maht juba nii suur on, aga suure mahu tõttu siis valmimine oligi aega võtnud. Olin mõelnud, et bakalaureusetöö oli 100 lehekülge ja magistritöös ma seda vähem kui kahekordistasin. Praegu olin õppehoone kohvikus. Ma polnud kella vaadanud, nii võisin kaitsmisruumi hilineda. Aga ühed üliõpilased rääkisid, millistele kaitsmistele nad lähevad ja millistele mitte, mis näitas vast, et alguseni oli veel aega.
0 vastukaja:
Postita kommentaar