Viigikavalus

Mängisin maleturniiril Sveniga. Lootsin saada patiga viiki, aga siis vaatasin, et patti ei tulegi, sest väljad on ühe võrra kaugemal. Ma ei tahtnud valekäiku ka katsetada, sest selle eest oleks samuti kaotus anda võidud. Seetõttu panin kolm nuppu kahe ruudu piirile, et nad näiksid olevat teisel ruudul, aga et seda ei saaks väita. Mäng lõppeski viigiga. Sellega sain turniiril kolmanda koha ja tulin Svenist ette. Mõtlesin, kas rääkida oma kavalusest kellelegi. Otsustasin, et ma ei räägi sellest mitte kellelegi, muidu võidakse mängu tulemust tagantjärele muuta. Hiljem kuulsin, et Sven oli saanud siiski minust kõrgema teise koha, sest ta oli mänginud pärast ühe vooru veel. Sven ütles, et kui meie vahelises mängus poleks viiki tehtud, oleks üks pool ajaga kaotanud, sest mõlemal oli ainult üks sekund mõtlemisaega järel. Seega ta võibolla ikkagi sai aru, et patti ei olnud, aga mõtles lihtsalt, et mati panemine võtaks rohkem sekundeid.