Ajalugu propagandas

Lugesin üks päev, kuidas eile suuremat sõda alustanud Putin õigustas lähenenud sõjakäiku sellega, et Ukraina olevat loonud alles Lenin. Olin just otse enne seda tõlkinud Masaryki raamatu teisest köitest kohta, kus Masaryk teadis ka enne Esimest maailmasõda, et Ukraina on olemas, kasutades küll nimetust Väikevene. Sellest maast kui Suurvenest erinevast on raamatus juttu ka mujal, aga viimati tõlgitud kohas oli juttu väikevene mütoloogia tegelasest Vii, kelle silmalaud ulatusid maani ja kes seetõttu ei näinud, aga kui silmalaud üles tõsteti, siis nägi kõike. Masaryk ei viidanud selles kohas ühegi kirjaniku nimele, aga mulle oli ema kunagi ammu rääkinud ilukirjanikust, kelle loomingus seda moodi tegelane esineb. Mul oli meelde jäänud, nagu see oleks olnud Dostojevski, aga kontrollimisel sain tulemuseks, et sel teemal on kirjutanud Gogol. Sellest ema jutustusest on arvatavasti inspireeritud minu teises luulekogus "Uneriik" luuletus umbes ridadega: "Oh Juku, oh Juku, me tilluke veli, / kui tulime töölt, meid oli veel neli" ja "Nüüd ründavad tontide londid". Mis Masaryki puutub, siis tema raamatu esimeses köites oli toodud oletus, et keskajal oli Kiiev väikevene ja Novgorod suurvene riik, ehk siis praeguses sõnavaras ukraina ja vene.