teisipäev, veebruar 01, 2022

"Võitlus tuleviku pärast" 1

Tarmo Vahter. „Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood“. Tallinn 2021. Praegu loetud 201 lehekülge, kokku on raamatul 400 suurt lehekülge.

Selles raamatus on alguses juttu Pätsi vaikivast ajastust, keskel hüpatakse ajas tagasi sellest varasema vabadussõjalaste liikumise juurde, lõpust ma veel juttu ei tee. Raamat on kirjutatud referatiivses stiilis, aga läbimüügi andmete kohaselt on sellest hoolimata populaarne. Võibolla suurendavad läbimüüki rohked pildid.

Ma võin lugedes järeldusi või oletusi teha ka ise, aga tähtsamates üliõpilastöödes lugeja enda järeldustele lootma jääda ei olnud lubatud. Raamatus ei ole autori mõtteid ei selle kohta, millise poliitilise jõu käitumine oli õige, ega ka mitte selle kohta, kas ajalooallikates toodud faktid on tõepärased. Vastuolusid allikates on küll näidatud, aga autor ei ütle, kumb on usutavam.

Vabadussõjalaste liikumise teemal seisukohti võtta on ka ohtlik, sest kindlasti poleks kõik lugejad nendega nõus. Lugejat saab siiski suunata ka materjali valikuga. Lugemist alustades mõtlesin, et autor eelistab välja tuua Pätsi suhtes kriitilist materjali. Hiljem hakkas tunduma, et ta valib materjali rohkem huvitavuse põhimõttel, soovides raamatuga rohkem raha teenida.

Minu meelest vabadussõjalasi ega neid maha surunud Pätsi ei saa kumbagi pidada läbinisti negatiivseks ega positiivseks. Ei olnud ühegi Eesti poliitilise jõu süü, et puhkes ülemaailmne majanduskriis, kriiside ajal hakatakse paratamatult teisiti käituma, isegi kui seda ei tee kõik inimesed, aga kõik puutuvad muutunud käitumisega inimestega kokku ja peavad nende suhtes mingi hoiaku valima. Vabadussõjalaste liikumine ei olnud seotud ainult majanduskriisiga, vaid ka põhiseaduse kriisiga, kuigi ilma majanduskriisita poleks võibolla põhiseaduse kriis nii teravaks läinud. Vabadussõjalaste suure võimuga riigipea eelnõu oli vastuseks varasemale riigipeata põhiseadusele, mille kirjutas Asutav Kogu vasakpoolsete juhtimisel. Seega on kriisi eest vastutavad osalt ka sotsialistid, kuid nende eelistatud põhiseadus oli omakorda vastus varasemale keisri isevalitsusele, seega langeb osa süüd ka Vene keisritele.

On vaieldud, kas vabadussõjalased olid fašistid või mitte. Raamatus on näidatud, et tol ajal tehti vahet fašistidel ja rahvussotsialistidel, hiljem on neid esialgsest rohkem mõlemaid üldise fašismi alla paigutatud. Raamatus on näidatud, et vabadussõjalaste hulgas oli fašismi ja rahvussotsialismi sümpaatiaid, aga oma magistritöös olen näidanud, et tol ajal suhtusid ka muud lehed fašismi mõistvamalt kui seda on tehtud pärast Teist maailmasõda, sest fašismi kohta ei olnud kogu tõde veel teada.

Fašismi mõjutanuks peetud autor Carlyle arvas, et inimene ei peagi õnnelik olema, vaid oma töö ära tegema. Kui fašismis süüdistatud vabadussõjalaste liikumine läks aga populaarseks majanduskriisi ajal, siis see tuli ikkagi sellest, et inimesed soovisid kriisi möödumist ja õnnelikkuse tagasitulekut.

Peale vabadussõjalaste kohta kirjutatu on raamatus toodud ka palju materjali, mis lubab kritiseerida vaikivat ajastut. Vähem on võrdlusi Eesti ajaloo teiste perioodide ja muude maade sama ajaga. Võib siiski jääda arvamusele, et Eestis iseseisvusajal asjad nii hulluks ei läinud kui Venemaal, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. See võib olla üks väikerahva eelis. Inimesi, keda isiklikult ei tunne, on kergem demoniseerida, aga väiksemal maal on ka vaenlane tuttav. Gustav Naan olevat küll öelnud, et kõige rohkem mõrvu toimub perekonnas, aga veel rohkem on siiski seda, et perekonnaliikmetesse suhtutakse paremini kui võõrastesse.

Ühes feisbuki postituses öeldi, et vaikival ajastul oli ainult poliitiline tsensuur, kultuur oli vaba. Selles raamatus on siiski näidatud, et seati sisse ka kultuuritsensuur ja Adsoni juhtimisel hakati kultuurist erootikat kõrvaldama. Aga võib ka mõelda, et kultuuritsensuuril olid oma head küljed. Tolleaegne ilukirjandusteos oli ikkagi suurema tõenäosusega kvaliteetne kui praegu ilmuv. Luuletuses ropendamist nähes jätan selle lugemise pooleli ka ilma tsensorita, aga on kahju, kui pooleli jääva asja eest on eelnevalt raha makstud.

0 vastukaja: