Täna käisin 14. korda sel talvel suusatamas. Oli mitu kraadi sooja, sel talvel pole ma varem sulailmaga suusatama läinud, aga täna oli lumi veel piisavalt paks. Hirmutasid küll valud südame piirkonnas, aga mõtlesin, et tõenäoliselt pole põhjuseks süda, mul on varem ka see piirkond valutanud, aga kontrollides pole ohtlikku südamehaigust leitud, arstid on mulle vastupidi füüsilist aktiivsust soovitanud. Arstid võivad küll eksida, aga ma usaldan arste.
Sõitma hakates sadas midagi lörtsi sarnast ja prilliklaasid läksid uduseks. Kui jälle südames valu tundsin, siis mõtlesin, et juhul kui see tuleb ärevusest, võib aidata mõtete kõrvale juhtimine. Hakkasin lugema luuletusi ja nende lugemise ajal tõesti valu ei tundnud. Lugesin enda, isa, venna, Ott Arderi, Juhan Liivi ja Contra luuletusi, seega parimaid autoreid. Algul tundus, et tänasel lumel libiseb suusk aeglasemalt, edasi sõites sellist tunnet enam ei olnud. Olin sõitnud sellel talvel seni enamasti kaks ringi, aga täna sõitsin nädalavahetuse puhul kolm. Viimast ringi alustades mõtlesin, kas see on kolmas või juba neljas. Aga liumäe juures pööramisi meelde tuletades jõudsin järeldusele, et see on kolmas ring. Kaks esimest ringi olin lugenud ainult luuletusi, aga viimasel ringil vahelduseks sõnastasin ka meelte abil tehtud tähelepanekuid ja kordasin ungari keele sõnu, osalt lugesin küll veel luuletusi. Kui eelmistel kordadel olen sõitnud ühe ringi kanali ees ja teise kanali taga, siis täna sõitsin kõik kolm ringi ees. Nägin silti, et jääle minek on ohtlik ja mõtlesin, et ma ei oska uppujaid päästa. Jääl ma küll kedagi ei näinudki.
0 vastukaja:
Postita kommentaar