Jaanuari aastapäevad

Mati Soomre. „Kes/mis jaanuarikuus on sündinud“. Maalehe Raamat. 2002. 53 lehekülge.

See teos on osa 12-vihikulisest sarjast, mida on kõigi kuude kohta. Sain kõik 12 vihikut ükskord malevõistluste auhinnaks. Mitte et ma seal väga kõrget kohta oleks saanud, aga auhindu oli sponsoritelt väga paljudele. Vihiku vahel oli XI rahvusvahelise malefestivali Tartu Suvi voldik, need võistlused peeti 12.–14. juunil 2004, ilmselt just tollel turniiril ma endale selle auhinna valisin. Mäletan, et festivalid on koosnenud kiir- ja välkturniirist, sagedamini olen mänginud ainult kiirturniiri, aga olen osalenud ka välkturniiril. Kui need iga-aastased turniirid alguse said, siis ma neil esialgu ei osalenud, sest Tartu maleklubis sai iga pühapäev väiksema osavõtumaksu eest kiirmalet mängida. Hiljem on suurte turniiridega seostunud koroonaoht. Kui ma ei eksi, siis need turniirid hakkasid toimuma Valdur Tiidu algatusel.

Kui selle auhinna sain, siis hakkasin esimest vihikut algusest lugema, aga see jäi pooleli, sest suures mahus kronoloogiat korraga lugeda ei ole huvitav. Oma osa võis olla ka sellel, et mul oli veel magistriõpe lõpetamata ja oli muudki teha. Aga eelmise aasta detsembris võtsin riiulist detsembrivihiku ja hakkasin iga päev ainult vastava kuupäeva osa lugema. Nii peaksin 12 kuuga kõik 12 vihikut läbi saama. Esimesel vihikul oli see turniirivoldik järjehoidjaks vahel, see näitas, kui kaugele ma olin esimesel lugemisel jõudnud. Teisel lugemisel tundsin osa juttu veel ära, aga suuremat osa mitte.

Iga kuupäeva kohta on toodud raamatus hulk aastapäevi erinevatest aastatest. Neid aastapäevi seostatakse ka muu aja sündmustega, näiteks kellegi sünnikuupäevast rääkides mainitakse ka tema hilisemat tegevust. Iga kuupäeva kohta on üks illustratsioon. Koostaja on eelistanud meenutada kultuuri ja teaduse ajalugu ning rekordite tegemise aegu. Aga 31. jaanuari peal meenutati ka Paju lahingu aastapäeva, kuigi ma ei leidnud 30. jaanuari pealt Hitleri valitsuse aastapäeva ja Paju lahingu ajaks on mujal nimetatud ka 30.–31. jaanuari.

Autorite sünnipäevadest rääkides on toodud nende tsitaate. Ühest psühholoogist rääkides tuuakse ära tema tsitaat, et inimest, kes tegeleb paljude erinevate asjadega, ühiskond ei hinda, ta ärgu lootku populaarsusele. Lugesin seda otse enne seda, kui valmistusin minema Peeter Oleski teemalise raamatu esitlusele, Oleskit on mitmekülgsuse eest kiidetud. Aga alati teda siiski kiidetud ei ole, ootamatul kombel ei pääsenud ta ülikoolis esimesest õppeastmest kaugemale, tema artikleid on kritiseeritud suure kõrvalepõigete arvu tõttu ja on räägitud tema liiga kõrgest enesehinnangust. Suhtlemispsühholoogia raamatu järgi kui inimene hakkab tegelema uue asjaga, siis see võib tähendada seniste suhete katkemist. Vaino Vahing kaebas, et kuna ta on nii kirjanik kui ka psühhiaater, siis ei pea keegi teda omaks. Aga raamatus „Hääletu kevad“ peeti mitmekülgust vajalikuks, spetsialistide ajastu spetsialist ei mõtlevat, milliseid keskkonnaprobleeme ta oma tööga tekitab.

Jaanuari all kirjutatakse ka teadlasest, kes hindab teadusega tegelemist sellepärast, et teadusest saadav nauding kestab kaua. Praeguse aja inimesi iseloomustatakse mujal, et nad on muutunud kärsitumaks ja ei viitsi enam pakse raamatuid lugeda. Mulle meeldib siiski veel pikk male rohkem kui kiirmale. Ka pikas males võib kaotada, aga jõuab vähemalt mõtte lõpuni mõelda. Raamat on saadud kiirturniiri auhinnaks, aga viimasel tänavu aastal mängitud kiirturniiril mulle ei meeldinud, kui üks vastane ei võtnud kaotusseisus viigipakkumist vastu ja kohtunik ütles, et uute reeglite järgi on aja peale mängimine lubatud.

Kirjutatakse maalikunstnikust, kelle maalid olid nii täpsed, et neid kasutati puruks pommitatud linna taastamisel. See tuletab meelde, et eile vaatasin foto pealt oma endist maja endistes värvides ja täna kõndisin sellest majast mööda, kui see oli uutes värvides. Mõtlesin, et vanad värvid olid ikka ilusamad. Pommitamist ei ole olnud, aga alati ei tahetagi vana varianti taastada. Tartu kesklinna puhul meeldib mulle siiski, et seal on pargid ja sõjaeelseid maju taastatud ei ole.

Tänava asukoht

Mängisin malet. Tahtsin teha vankrikäiku, aga kui nupp oli juba käes, märkasin, et see on hoopis oda, seetõttu tegin odakäigu. Vastane tegi aeglase liigutusega käigu, millega lõi minu kuninga, sest selgus, et kuningas oli tules olnud. Minu meelest Peebo oli öelnud, et kuningaid ei lööda.

*

Läksin bussi peale. Mulle tuli meelde, et mul ei ole vist augustamata pileteid ega piletiraha. Ma ei hakanud kontrollima, vaid küsisin kohe Peebolt, kas ta saab mulle piletiraha laenata. Ütlesin, et ma maksan alati tagasi. Peebo vastas midagi, millest ma ei saanud kindlalt aru, kas ta annab raha või ei anna. Nägin, et Ülejõel on Mäe tänav. Mõtlesin kirjutada Helinale, et kas ta teab, kus on Tartus Mäe tänav. Mittetartlane arvaks, et Toomemäel, aga Tartus jätkub mägesid ka teisele poole jõge.

Pikem ettearvestus

Hispaania avangu teemamatš minu ja arvutiprogrammi Chess 2020 vahel on lõppenud. Arvuti võitis 6,5:3,5. Viimases partiis sain esimese võidu mustadega ja tänu sellele sai juhendi järgi minimaalselt täidetud nõue, et järgmine vabalt valitavate avangutega matš tuleks sama programmitaseme vastu. Järgneb matši viimase partii protokoll.

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Rf6 5. O-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 h6 (Siin libises nupp algul tahtmatult h5, aga matši juhendi järgi võib tahtmatult sooritatud käigud tagasi võtta.) 14. Kh1 Rh7 15. Oe3 Rg5 16. b4 cb 17. cb Rd7 18. Od3 Rf3 19. Lf3 Rf6 20. Vec1 Od7 21. Lg3 Kh8 22. f4 Rh5 23. Lf3 Rf4 24. Of1 Rg6 25. Oe2 f5 26. Lh5 Kh7 27. Od3 f4 28. Og1 Vc8 29. Of2 Vc1+ 30. Vc1 Lb8 31. Vc3 Vc8 32. Rb1 Vc3 33. Rc3 Lc8 34. Re2 Ld8 35. Rc3 Oh4 36. Kg1 Of2+ 37. Kf2 Lh4+ 38. Lh4 Rh4 39. g3 fg+ 40. Kg3 Rg6 41. Oe2 Rf4 42. Og4 Og4 43. hg Rd3 44. a3 Kg6 45. Kf3 Kg5 46. a4 ba 47. b5 ab 48. Rb5 Rc5 49. Rd6 a3 50. Rf7+ Kf6 51. Rh6 gh ja valge sai 60. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 56 sekundit, mustal 1 tund 25 minutit 44 sekundit.

Teed Ihastesse

Istusin kirjanduse tunnis. Tuli hakata vihikusse kirjutama. Õpetaja kirjutas tahvlile mõned nimed ja nimetas neid ka suuliselt. Kommenteerisin, et õigem ongi suuliselt nimetada, mitte kirjutada, tahvlile näen ma ainult osaliselt. Otsisin kotist paberit. Mäletasin, et mul on kotis üks tühi kaustik, mille keskelt võiks lehe tõmmata, kuigi iga õpetaja ei pea kaustiku lehekülgede arvu vähenemist õigeks. Leidsin selle kaustiku ja tõmbasin keskelt lehe välja, aga see leht oli natuke katkine. Algul hakkasin sellele kirjutama, aga siis ütlesin, et mõni õpetaja võib katkise paberi eest hinde alla võtta, õpetaja Mitt enam viit ei pannud, kui tekstis oli tehtud üks parandus. Õpetaja Volmer vastas, et Mitiga ta jalutama ei lähe. Üks õpilane küsis, kuidas saab hinde alla võtta, kui viga on ära parandatud ja ühtegi viga ei ole. Tahtsin sama kaustiku keskelt tõmmata uut tervemat lehte, aga ei leidnud enam kotist kaustikut üles. Mõnel teisel kaustikul oli veel mõni puhas lehekülg, aga koos varem kirjutatuga ei tahtnud ma kaustikut õpetaja kätte anda, kui ma ise ei mäletanud, mida ma kirjutanud olen. Ütlesin, et võidakse öelda, et ma ei leia kotist asju üles sellepärast, et seal on liiga palju vanu asju, mille võiks kodus välja võtta. Aga mul ei ole selle jaoks aega, sest ma õpin terve päev inglise keelt, ei saa seda ka õpitud ja keel selgemaks ka ei saa. Minu pinginaaber oli Erik, kes tahtis vaadata fotosid, mis ma oma fotoaparaadiga teinud olin.

*

Oli soovitatud, et kes läheb Ihastesse, see mingu ainult teed mööda. Oli oht, et teede vahelisel alal kõndija vajub laukasse. Ükskord ma olin kõndinud teedevahelisel alal koos Pillega, kui eespool oli üks naine liiga sügavale vajunud, teine naine oli teda välja tõmbama hakanud ja Pille appi kutsunud. Väljatõmbamine oli õnnestunud, aga oleks saanud ka juhtuda, et esimesena vajuma hakanu ja kõik appiminejad vajuvad üleni laukasse. Praegu vaatasin, et jõe kaldal on ka mingi tee, mis tundub ohutum kui Ihaste tee. Olin vist ükskord linnakaardilt näinud, et peale Ihaste tee on võimalik Ihastesse jõuda ka Rannaääre teed mööda.

Valgete võiduõhtu

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet tulemusega 1:1. Esimeses mängus jõudsin mina ja teises vastane võidetud lõppmängu. Esimeses mängus oli mul aega vähem, teises mängu lõpus ei vaadanud.

Omapärane tänav

Teadsin juba varem, et üks Tartu tänav on kõver, nüüd leidsin linnakaardilt teise sellise. Kui emale selle tänava nime mainisin, vastas ta, et see võib jah olla. Vaatasin, et see pole ka päris kaare kujuline, vaid natuke sakiline. Kaare ühes otsas oli autotee, teises ainult garaažide rida linna serval. Kuigi garaažidele pidi ka kuidagi autoga juurde pääsema.

*

Sven ja Karba läksid irvitades ühe usukuulutaja poole. Nad ütlesid, et veerida võib see osata. Nad matsid usukuulutaja maha. Nüüd oli terve liivakast haud, mis oli punaste sõstramarjade kuhjaga kaetud. Aga lapsed ei leppinud sellega, et nad liivakastist ilma jäid, nad kaevasid surnu uuesti välja. Ja selgus, et tegelikult oli ta veel elus.

Teine Oleski esitlus

Aastal 2009 osalesin Peeter Oleski artiklikogu esitlusel ja täna esitleti raamatut "Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid", mis anti välja tema mälestuseks. Ürituse ametliku osa avas Mart Jagomägi, kes rääkis ürituse päevakorrast ja andis ka hiljem kõnelejatele järjekorras sõna. Tiit Hennoste rääkis raamatu saamisloost. Peeter Oleski peiedel oli peetud palju kõnesid ja sellest oli tekkinud mõte koostada ka vastavasisuline raamat. Kuigi autoritel oli raskusi tähtaegadest kinni pidamisega, kogunes materjali rohkem kui raamatusse mahub, nii et käsikirja tuli lühendada. Rein Veidemann rääkis oma kokkupuudetest Peeter Oleskiga alates sellest ajast, kui Olesk oli üliõpilane. Olesk olnud andekas üliõpilane, kelle kuulsus käis tema ees. Kui Veidemann ja Olesk koos mööda linna kõndisid, oli Oleski samm kiirem ja jutt pikem. Toomas Vilosius rääkis, et ta on Oleskiga kokku puutunud ka poliitikas, aga poliitikast ei taha ta täna rääkida, sest seda on praegu ühiskonnas liiga palju. Ta rääkinud Oleskiga kõigil teemadel. Teemade kohta näidete toomiseks luges ta ette Oleski kirjutatud elektronkirju. Janika Kronberg rääkis, et tavaliselt nõutakse raamatult nimeregistrit, aga sellel raamatul seda ei ole. See olevat õige otsus, sest raamatu peategelane on Peeter Olesk, aga nimeregistrist hakkaks lugejad enda nime otsima, selle raamatu puhul on õigem lugeda seda järjest. Ka Toomas Kiho arvas, et raamatut on õige lugeda järjest. Raamatul on küll sisukord, aga parem oleks mitte ka sisukorrast huvitavamaid peatükke otsida. Kuid Kiho leidis, et nimeregister võiks olemas olla, üllatusena sai see eraldi trükisena trükitud ja järgnevalt seda kohalviibijatele jagati. Sirje Olesk rääkis, et Peeter Oleskil oli elu jooksul palju erinevaid sõpru. Sõbrad käisid tal külas ja Peeter Olesk tegi neile ise süia. Temaga oli lõbus koos elada. Järgnes söömise ja jutuajamise osa, pärast seda võisid soovijad veel kõnesid pidada, aga ma ei jäänud ootama, kas neid tuleb.

Vastamiseks valmistumine

Vaatasin aknast välja. Majast möödusid erinevad seltskonnad. Igas seltskonnas oli üks poolpaljaste rindadega inimene. Väljusin aluspesu väel korterist ja läksin istusin maja otsale. Sinna päike ei paistnud. Minu juurde tuli üks võõras laps. Küsisin, mis ta nimi on. Ta vastas, et ta ei taha oma nime öelda. Laps eemaldus koos oma isaga. Avastasin, et mul ei ole riided korras. Küsisin, miks keegi ei öelnud. Hakkasin tuppa tagasi minema. Sain aru, et see on unenägu. Mäletasin varasematest kordadest, et unenägudes ei leia alati kohe teed trepist üles, aga lõpuks leiab. Paistis, et sel korral läheb sama moodi.

*

Istusin tunnis taga pool pingis Kristeri kõrval. Laual oli Euroopa kaart. Mõtlesin selle üle. Algul mõtlesin eesti keeles, siis otsustasin, et seda tuleb teha vene keeles, et vastamiseks paremini valmis olla. Mõni sõna, mida ma teadsin, ei meenunud mulle kohe, vaid alles natukese mõtlemise järel. Õpetaja tuli minu juurde ja hakkas mind küsitlema.

Ettekandmise võimalused

Olid jõulud. Küsisin, kas neid luuletusi võib uuesti lugeda, mida ma olen varasematel aastatel ka lugenud. Pidasin silmas kahte konkreetset. Ütlesin, et ma võin lugeda ka vahepeal kirjutatuid. Valisin kolmanda variandi, et hakkan koha peal uut luuletust välja mõtlema. Mul oli juba kaks luuletust pealkirjaga "Maailmakord", nüüd hakkasin välja mõtlema kolmandat sellist. See pidi tulema neljarealine, aga kui kolm rida olid olemas, siis ma neljandat enam ei leidnud. Seetõttu ei lugenud ma kuuldavalt üldse luuletust.

Ülo Matjus

Kirjutasin eile ajaloo arutelu listi:

"Tänastes uudistes teatatakse filosoof Ülo Matjuse surmast. Seoses sellega tulevad meelde järgmised asjad:

1. Matjus oli kirjastuse Ilmamaa nõukogu liige.

2. Kui hakkasin tõlkima esimest Sorokini raamatut, öeldi mulle, et see autor on Matjuse soovitus.

3. Ükskord käisin Matjuse enda raamatu esitlusel, see oli vist ühendatud tema ümmarguse sünnipäevaga.

4. Kohtusin Matjusega ka hulgal muudel raamatuesitlustel, samuti käisime mõlemad ülikooli mõtteloo metodoloogia seminaridel.

5. Matjus kritiseeris kirjakeele seletussõnaraamatu filosoofia mõistete seletusi, tuues näiteks, et idealismi nimetatakse seal väärõpetuseks.

6. Jaan Tõnissoni raamatu esitlusel ütles Matjus mulle, et kui Tõnisson kasutab mõistet kõlblus, siis ma pean seletama, mida see mõiste sellel autoril tähendab.

7. Kui lõpetasin magistriõppe, arvasin, et sellega on minu võimete lagi käes, aga Matjus küsis, kas ma lähen kohe doktoriõppesse edasi.

8. See oli vist Villem Ernitsa raamatu esitlus, kus Matjus arvas erinevalt minust, et karskus läheb igavaks.

9. Ühel fotonäitusel rippus foto Matjusest ja Peeter Tulviste ütles seda nähes: "Ding an sich".

10. Olen sõitnud Matjusega koos ka Tartu-Elva rongis samas piirkonnas paiknevatesse suvilatesse, rongis ta soovitas öelda võimalikult kiiresti "kaktuse katku kile".

11. Tunnen ka Ülo Matjuse poega, kellel on sama eesnimi, mis tema isal.

12. Noorem Ülo Matjus õppis minuga samas koolis aasta eespool ja on minu feisbuki kontaktide nimekirjas."

Blogi jaoks lisan vanema Ülo Matjuse kohta veel, et ta oli ka suur raamatupoodides käija, olen temaga ka raamatupoes kohtunud. Ütlesin talle ükskord raamatupoes tere ja järgmisel hetkel ei olnud kindel, kas ma kuulsin õigesti, et ta ütles enda kõrval seisvale mehele: "Keegi ütles Tere suure algustähega". Räägiti, et ta käis antikvariaatides iga päev. Peeter Tulviste võrdles ennast ja Matjust, et mõlemat huvitavad raamatud, aga Tulviste raamatut ei nuusuta, Matjus nuusutab ka. Ükskord panin raamatu ilma pakendita suurde kotti ja kirjastuse direktor Jagomägi ütles, et raamatule tekivad niimoodi kohe kriimustused peale, Matjusele ma seda enam maha ei müüks.

Ükskord rääkisin, kuidas ma ei lehitsegi enam kõiki raamatuid, ma loen ühe raamatu läbi ja siis võtan järgmise. Matjus ütles selle peale: "Seda peab teadma, mis raamatus on, raamatule peab kasvõi sisse vaatama."

Mäletan, et Matjus pidas kõnet Eesti mõtteloo konverentsil ja ütles, et komavigu ta ei andesta. Vist Tõnissoni esitlusel tuli jutuks, et koostan järgmiseks Grenzsteini raamatut, Matjus ütles selle peale oma arvamuse: "Grenzstein oli valgustaja." Võibolla samal korral rääkisin, et lugesin ingliskeelsest ajalooajakirjast, et valgustusaja mõiste teke on seotud sellega, et esimesed suurlinnad said öise tänavavalgustuse. Algul kõik minu juttu ei uskunud, aga Matjus kinnitas, et mul on õigus.

Matjuse raamatu esitluselt mäletan, et ma ei saanud kõigist kõnedest aru, aga meelde jäi, kuidas üks tema endine üliõpilane meenutas, kuidas ta Matjusele eksamit tegi. Oli küsitud, mida ühes punase tegelase kirjas teisele öeldi. Endine üliõpilane rääkis kõnes selle kohta: "Õige vastus oleks olnud, et mind on nii kasvatatud, et ma võõraid kirju ei loe, aga vastasin, et ei mäleta. Olukorra päästis Matjus, kes ütles: "On näha, et teab, aga ei mäleta.""

Ühel üritusel oli juttu õigekirjast. Tõin teiste jutule täienduseks näite, et koolis öeldi, et kui lause lõpus on kolm punkti, siis tuleb neljandaks panna veel lause lõpu punkt. Matjusele tundus see mõte huvitav ja ta tahtis teada teiste kohalviibijate arvamust selle kohta.

Mäletan, et ükskord käis Matjus meil kodus külas, kui oli palju rahvast. Meil oli tol ajal selline ukselukk, mis igal katsel ei avanenud. Kuulsin läbi ukse, nagu minu isa oleks öelnud selle kohta: "See on IQ test," ja Matjus vastanud: "Sul on väga kõrge IQ."

Olen sõitnud Matjusega koos ka muus sõidukis kui rong. Mäletan, et ühe mikrobussiga sõidu ajal tehti tee ääres peatus, aga väljas oli koer, mistõttu Matjus hoiatas kedagi, et ta välja ei läheks, sest looma ei või teada. Mulle käis mingi liigutus üle jõu ja ma ei saanud aru, kas ma kuulsin õigesti või valesti, nagu Matjus oleks öelnud enda kõrval istujale: "Mulle meeldib, kui mees on füüsiliselt nõrk, siis hakkab mõistust arendama."

Ükskord rääkis Tulviste, kuidas Matjus oskas Nõukogude ajal tsensuuriga võidelda. Lääne autorist kirjutades oli ta küll kasutanud sellist väljendit, mida Nõukogude võim nõudis, aga lisas sellele juurde väljendi "manalasse varisenud", mis olevat vastupidises stiilis.

Hea algus

Leidsin ühe mõõtudega plastmassnõu, mida ma polnud tükk aega näinud. Küsisin Toomalt, kas selles nõus oli kanaaju. Toomas oli nooremana näidanud ühe nõu mõõtude pealt, kui suur on kanaaju. Praegu ta vastas, et ühes saates räägiti, kui kasulik on suur aju.

*

Läksin maleturniiri uuele voorule. Panin tähele, et mitmed mängijad vaatavad aknast välja, sest väljas on ilus ilm. Olin tulnud turniirile laagrist. Vaatasin, et mul ei ole enam kotis joogipudelit. Kahtlustasin, et see on ära varastatud. Võis ka olla, et jõin ise pudeli tühjaks. Tooma olin jätnud laagrisse, ta pidi sealt ühte teise kohta edasi minema. Aga nüüd hakkasin kahtlema, kas nii väike poiss oskab ilma minuta minna, võibolla ta ei saa aru, kuhu ma olen hüvasti jätmata kadunud. Rei tuli minu juurde ja ütles, et see turniir läheb mul hästi. Vastasin, et kui palju punkte on, läheb edasimängimine raskemaks, praegu on mu võiduprotsent kolmveerand võimalikest punktidest. Tundus, et on juba vooru algus, paljud mängijad istusid laudade taha. Läksin koridorist loosimist otsima. Mingi tabel seal rippus ja mõned seda tabelit lugesid, aga tabelist leidsin muid asju kui mina otsisin.

Nuppude omadused

Küsiti, kas mina olen Jürgeni järel klassi tugevuselt teine maletaja. Vastasin, et kahele klassikaaslasele olen ma veel males kaotanud ja võibolla kaotaksin teistelegi.

*

Käis pika male turniir. Ühel mängijal oli parem seis, aga ta alistus sellest hoolimata, sest ta ei tahtnud süljeste nuppudega mängida. Tema vastane ka ei tahtnud. Mängiti puunuppudega, aga mängijad hakkasid nõudma, et need plastmassnuppude vastu välja vahetataks. Rei oli enne vooru algust just arvanud, et puunupud on paremad.

Ainult analüüs

Täna kaotasin Hispaania avangu teemamatši järjekordse partii ja arvuti juhib nüüd 6,5:2,5. Pärast mängu analüüsisin seda käikude tagasivõtmisega ja jõudsin enda võiduni. Mulle tundus, et ka võiduvariandis oleks arvuti võinud õige mängu korral viigile loota, seetõttu võtsin uuesti käike tagasi ja võitsin teist moodi. Kirjutamisvaeva vähendamiseks panen blogisse ainult viimase analüüsivariandi. Kontrollisin enne, et ühegi matši juhendis ei ole öeldud, et ma pean kõik partiid blogisse panema. Mängu säilitamiseks saan ma selle ka oma arvutisse salvestada.

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
3. ... a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Re7 6. Re5 Ld4 7. Rf3 Le4 8. Ve1 Lg4 9. b3 Of5 10. Oa3 Vd8 11. Le2 Oe6 12. Rc3 Rg6 13. Of8 Rf4 14. Lf1 Kf8 15. Re5 Lg5 16. Vad1 Oh3 17. Re4 Le5 18. gh Lb2 19. Lc4 Rh3+ 20. Kh1 Ld4 21. Ld4 Vd4 22. Kg2 Rf4+ 23. Kf3 Re6 24. d3 Vd5 25. c4 Vh5 26. Kg3 Ke7 27. d4 Vd8 28. Rc5 Vg5+ 29. Kf3 Vf5+ 30. Kg3 Vg5+ 31. Kf3 Vf5+ 32. Kg3 b6 33. Ra6 Vg5+ 34. Kf3 Vh5 35. Rc7 Vf5+ 36. Kg3 Vg5+ 37. Kf3 Vf5+ 38. Kg2 Vg5+ 39. Kh1 Kf6 40. Re6 fe 41. Ve4 Vf5 42. Vd2 Vg5 43. Vde2 Ve8 44. Ve5 Ve5 45. Ve5 c5 46. Ve4 Kf5 47. f3 Vd8 48. dc bc 49. Ve2 g5 50. Kg2 h5 51. h3 Vd1 52. Vb2 h4 53. a4 Va1 54. Kf2 Vh1 55. Kg2 Vc1 56. Va2 Vb1 57. a5 Vb3 58. a6 Vb8 59. Va5 Vb2+ 60. Kf1 Kf4 61. a7 Vb1+ 62. Ke2 Vb2+ 63. Kd1 Vb1+ 64. Kc2 Vf1 65. a8L Vf2+ 66. Kb3 Vf3+ 67. Ka4 Vh3 68. Vc5 g4 69. Lb8+ Kf3 70. Lb3+ Kf4 71. Lb8+ Kf3 72. Lf8+ Kg2 73. Ve5 Vf3 74. La8 h3 75. Ve6 h2 76. Ve2+ Kg1 77. Ld8 g3 78. Ld1+ Vf1 79. Ld4+ Vf2 80. Ve1+ Kg2 81. Le4+ Kh3 82. Lh7+ Kg2 83. c5 Va2+ 84. Kb3 Vf2 85. c6 Vf3+ 86. Kb4 Vf4+ 87. Kb5 Kf2 88. Vc1 h1L 89. Lh1 ja must sai 101. käigul mati.

Öö hilisemad unenäod

Istusin matemaatikatunnis. Õppejõud oli kirjutanud tahvlile võrrandiülesande. Kirjutasin seda endale vihikusse ümber. Lõpuks märkasin, et täna ma näen kõiki numbreid. Mõtlesin, et võibolla edasi enam ei näe. Mul tuli mõte, et võrrandeid saab lahendada nii, et asendada x konkreetse arvuga. Võidi öelda, et sellel ei ole mõtet, sest x on muutuja. Aga kui ta muutuja oli, siis pidi iga asendus olema õige. Mind ei huvitanud mitte ainult see, mida küsiti, vaid ka see, kui palju x on. Õppejõud küsis ülesande vastust. Üks poiss vastas, et vastus on 0,5. Õppejõud ütles, et see on vale vastus, kui ülesandes esineb lõpmatus, siis on vastuseks midagi äärmuslikku. Mõtlesin, et Klaus on rääkinud, et koolimatemaatikas tehakse vastused ilusamaks, hakkab tunduma, et sama käib ülikooli oma kohta. Õppejõud rääkis, et võibolla minu luuletused on kõige lihtsamad, muidu talle meeldib luuletusi analüüsida. Ütlesin, et nüüd tuleb vist välja, et minu luuletused on kõige halvemad, ise analüüsin ma kõige rohkem just enda omi. Varsti selgus, et minu teaduse analüüse peab õppejõud siiski luuletustest paremateks.

*

Läksin bussipeatusesse. Mõtlesin, et kui palju rahvast koos on, siis on suuremal osal tuttavatel näod inetud. Võõraste inimeste puhul ei pane seda tähele, aga tuttavatest on mõni nägu ilus ja siis hakkan neid omavahel võrdlema. Sellepärast koolis osasid kiusataksegi. Buss oli ees. Märkasin hilinemisega, et sellel on uksed juba lahti. Hüppasin kiiruga peale, aga buss juba samal ajal sulges uksi. Oli karta, et nüüd jään bussi kõrvale lohisema. Rabelesin siiski, et bussijuht märkaks ukse lahti tagasi teha. Lõpuks sain aru, et nüüd olen kuidagi bussi sisse saanud. Toibusin veidi aega, siis hakkasin augustama piletit. Kontroll oleks võinud tahta mulle juba trahvi teha, aga selle peale oleksin öelnud, et ma lõpuks augustan pileti alati, juhul kui see mul kaasas on. Proovisin panna piletit augustajasse, aga see oli prahti täis topitud. Sama oli teise augustajaga. Alles kolmandasse õnnestus pilet sisse panna.

*

Ütlesin, kui palju mulle kokku taskuraha on antud. Seda oli natuke üle 500 forindi. Aga kuulajad võisid aru saada, et kuigi praegu ei ole see summa suur, anti see mulle enne inflatsiooni, kui see oli väga suur raha.

*

Tahvlile ilmus ilustustega plakat, et varsti algab minu kaitsmine. Tegin seepeale kurba nägu, sest ei pidanud ise oma tööd väärtuslikuks. Siis mulle tuli meelde, et seda ei tasu välja näidata, muidu võib tulla halvem hinne.

*

Mõtlesin, et arvatakse, et ma suhtlen Oudekkiga sellepärast, et ma tahan saada tuttavaks ükskõik milliste parteide kuulsustega, aga ei saada aru, et tema on minu kõige vanem tuttav. Selja taga istusid Erik ja Krister. Krister hakkas rääkima, et Oudekki sai kolm nelja järjest, oleks võinud arvata, et ta õpib paremini. Küsisin, millises õppes ta need neljad sai. Krister vastas midagi segast.

*

Mul olid Arieliga sageli kaklused. Täna tegin talle esimesena haiget, aga selle peale võis tema teha vastu valusamini.

Hiina müür

Läksin trepikojas trepist üles. Parajasti tuli ühest korterist välja üks naine, kes lülitas elektri välja. Minu taga tuli trepist üles ka isa. Elektri ära võtmine ajas meid vihale ja nõudsime selle tagasi panemist. Naine ütles, et ta arvas, et sel kellaajal ei lähe kellelgi elektrit vaja, ta tahtis seda kokku hoida.

*

Üks laps mängis Mõttemeistrit. Aga ta ei mänginud seda traditsioonilisel viisil, vaid peaaegu kõik nupud mängus olid ühte värvi. Nuppude juurde saamiseks murdis ta Hiina müüri küljest tükke. Oli huvitav, et Hiina oli oma piirile müüri ehitanud, aga kõik riigid mitte. Hiina müür ei olnud siiski katkematu, vaid ühes kohas oli selle keskel pragu, kust sai läbi minna.

Pärast päiksepaistelist päeva

Täna kaotasin Vint.ee-s ühele ja samale vastasele kaks välkpartiid. Mul olid mõlemas mängus valged. Esimeses mängus jõudsin vähemetturitega vankrilõppmängu, kus vastane ähvardas lippu minna, aga enne kukkus mul aeg. Teises mängus alistusin seisus, kus mul oli vanker lipu vastu ja ettur vähem. Minu reiting langes alla 2000 piiri.

Teoste hääletus

Olin tänaval. Mäletasin, et praegu esinev tüdruk on varem öelnud, et inimesed ei peaks teda vaatama. Panin käed silmade ette. Võidi arvata, et selleks, et ma teda ei näeks. Tüdruk rääkis, et tal on oma mees ja oma laps. Oma tõlketöö kohta rääkis ta, et teda aitab Geniaalne Google. Mõtlesin, et kui keegi tõlkides google'i tõlget kasutab, tuleks sellele viidata. Sõnaraamatutele ei pea viitama.

*

Õppisin järgmise päeva Lingi inglise keele tunniks. Lugesin pikalt õpiku peatükki. Ütlesin, et ma loen seda päev läbi, aga ikka ei saa õpitud. Seejuures aja kokku hoidmiseks ei vaata ma sõnu järgi. Võibolla ma nooremana lugesin kiiremini.

*

Vaatasin Pille vanast koolivihikust kirjandit. Selle motoks oli pandud Pireti tsitaat, mis ajas mind naerma. Kui leitust emale rääkisin, arvas ema, et see võib olla minu enda vihik. Lehitsesin vihiku läbi, lõpu poole tundsin tõesti ära, et seal tuleb minu kirjutatud osa, kõige lõpus oli Klausi kirjutatud osa. Ütlesin, et kui kogu vihik oleks minu kirjutatud, siis ma oleks selle ära tundnud, aga Pille kirjutatud osa ma ei mäletanud.

*

Toimus teoste konkurss. Ma ei teadnud, millise teose poolt oleks kõige õigem hääletada. Esialgu andis iga hääletaja hääle erinevale raamatule. Isa raamatule polnud veel antud, mõtlesin, et mina annan sellele. Hakkasin kahtlema, sest isa raamat rääkis inimestevahelistest suhetest, aga need ei olnud minu lemmikteema. Üks hääletaja andis hääle isa raamatu illustratsioonidele. Mõtlesin, et ma annan ka illustratsioonidele. See teos oli minu ja Kassi vaheline malepartii. Valmistusin seda parajasti uuesti läbi vaatama, kui Kass istus sama laua taha. Mõtlesin, kas need nupud, mille poolt ma tahan hääletada, on ikka kõige ilusamad. Aga oma isa on oma isa.

Ettur kahimata

Analüüsisin matšipartii päeval võiduvariandi leidmise järel mängu veel, aga aja kokkuhoidmiseks esialgu viimast analüüsi üles ei riputanud. Täna ma seda teen. Analüüsisin, kuidas oleks mäng edasi läinud, kui valge oleks diagrammseisus käiguga e5 etturi kahimata jätnud ja löönud selle aseme ed. Diagrammseis on selline:

valge: Kh1, Lf3, Va1 ja e1, Oe3, Rd2 ja d4, Eb2, b4, c3, e4, f2, g2 ja h3;
must: Kg8, Ld8, Va8 ja e8, Ob7 ja g7, Rh5, Ea6, b5, c7, d5, f7, g6 ja h6.

Etteantud käik:
20. ed

Analüüs käikude tagasivõtmisega:
arvuti - inimene
20. ... Od5 21. Lg4 Rf6 22. Lg3 Re4 23. Re4 Oe4 24. f3 Od5 25. Of4 c6 26. Ve8+ Le8 27. Ve1 Ld7 28. Va1 Od4 29. cd g5 30. h4 f6 31. Kh2 Oc4 32. Od6 Kh7 33. hg hg 34. Lh3+ Lh3+ 35. Kh3 Kg6 36. g4 Od5 37. f4 gf 38. Of4 Ve8 39. Od2 Ve2 40. Oc3 Kg5 41. Va6 Ve3+ 42. Kh2 Kg4 43. Va8 Ve2+ 44. Kg1 f5 45. Kf1 Ve4 46. Va3 f4 47. Kf2 f3 48. Va1 Ve2+ 49. Kf1 Vh2 50. Oe1 Vb2 51. Vc1 Oc4+ 52. Kg1 Vg2+ 53. Kh1 Kh3 54. Vc3 Od5 55. Va3 Kg4 56. Va7 f2 57. Vg7+ Kf3 58. Of2 Vf2 59. Kg1 Vb2 60. Vg5 Vb4 61. Kh2 Vd4 62. Vg3+ Kf4 63. Vh3 Vd2+ 64. Kg1 Vg2+ 65. Kf1 Vg3 66. Vh7 Kf3 67. Vb7 Vh3 68. Ke1 Ke3 69. Kd1 Kd3 70. Ke1 Vh1+ 71. Kf2 Kc3 72. Vg7 b4 73. Vg3+ Kc2 74. Ve3 b3 ja valge sai 92. käigul mati.

Gripiennetus

Täna sain elus teist korda gripivaktsiini süsti. Eelmise korraga võrreldes oli uus see, et ei piisanud polikliinikusse kohale minekust, vaid enne pidi ise apteegist vaktsiini välja ostma. Esimeses apteegis, kuhu ma pöördusin, seda ei olnud, aga kolmes muus pidi olema. Läksin siis sellisesse apteeki, kus ma polnud varem käinud. Apteeker algul ei uskunud, et neil seda vaktsiini oleks, aga kui riiulist kontrollis, siis leidiski. Muidu nad pidavat rohkem koha peal vaktsineerima, mitte kaasa müüma. Vaktsiin tuli panna kodus külmutuskappi, mitte jääosakonda.

Täna jõudsin pereõe ukse taha natuke enne enda õiget kellaaega, aga koputasin kohe uksele, lubati sisse minna. Kui küsisin, kas selle vaktsiiniga ei pea ukse taga istuma, siis vastati, et ei pea. Aga küsiti, kas allergilist reaktsiooni ei ole olnud. Vastasin, et kui mulle tehti üle-eelmine kord gripi- ja koroonavaktsiin korraga, siis hakkas koduteel kõris pigistama, aga psühhiaater arvas, et see tuli ärevusest. Pereõde arvas täna ka, et pigem ärevusest, aga ütles nüüd, et ma võin kümme minutit ukse taga istuda, ta tuleb varsti vaatama. Kui ta vaatama tuli, siis ütlesin, et midagi enneolematut ei ole. Pereõde ütles, et kui midagi oleks, siis oleks juba juhtunud.

Lisaks vaktsineerimisele näitasin täna jala pealt leitud kriimustust. Oletasin, et selle võis tekitada kare käterätt, aga pereõde arvas, et küüs. Ma ei mäleta, et mul oleks küüs sellesse kohta vastu läinud. Pereõde küsis, kas kodus kassi ei ole, seda meil ei ole. Öeldi, et kriimustusele võib salvi peale panna, aga mul ei jäänud meelde, millist.

Kreeka pähkel

Lugesin eile ungarikeelset blogisissekannet kreeka pähklitest. Eesti keeles on 'kreeka pähkel' kaks sõna, aga ungari keeles ainult üks kolmetäheline sõna. Ungarlane arvas, et kreeka pähkel on imemaitsev, mina ütleksin, et keskmise maitsega. Aga tema oli seda rohkematel erinevatel kujudel söönud, sissekanne oli illustreeritud fotodega erinevatest kreeka pähklist tehtud toitudest. Oli ka pildistatud kasvavat kreeka pähkli puud. Kirjutati, et see on väga suur puu ja et sellel oli oluline koht vanade ungarlaste usus. Mõtlesin, et ungarlased ei ole kaua ühe koha peal elanud, võibolla nende varasemal kodumaal seda puud ei kasvanud. Aga piisab ehk sellest, et üks põlvkond puud näeb, et seda pühaks pidama hakata. Ka blogija ise suhtus puusse justkui puuhaldjasse, ta kirjutas, nagu puu näeks, kes selle all istub.

Lõpp ja algus

Ujusin koos Tristaniga üle järve. Täna tuli mul ujumine hästi välja. Lõpuks ütles Tristan head aega ja pidin üksi tagasi ujuma. Kindlam oleks olnud ujuda lõpuni koos.

*

Algas minu magistritöö kaitsmine. Berendsen oli enne seda minu töö ümber teinud. Nüüd olid kõik pealkirjad uued, oli ka muid muudatusi. Varem oli minu juhendaja olnud Medijainen, tema polnud nii palju vaeva näinud. Hakkasin kõnet pidama. Rääkisin erinevatest taimeliikidest. Kui kõne lõpetasin, läksin koos Klausiga minema ja ta ütles mulle, et ma rääkisin veerand tundi järjest tõest mööda. Lootsin, et ta eksib. Klaus ütles, et ajaloolased tunnevad üldse taimi halvasti. Ta näitas mulle metsa all mõnesid taimi.

*

Lähenesid ülikooli sisseastumiseksamid. Ma ei teadnud, mis on eksamite programmis. Nii palju olin kuulnud, et küsitakse õpikutes kirjas olevat, aga ilmselt pidi teadma rohkem. Praegu oleks tulnud õppida, aga meil oli kodus pidu, seetõttu võis kogu meie pere vastu võtmata jääda. Ütlesin poole jutu pealt naerma hakates, et võib juhtuda, et keegi meist saab viimasena sisse ja keegi jääb esimesena välja. Läksin koos vennaga eksamiruumi kohale. Valisin kohta, kuhu istuda.

Lõpetan malelehe tellimise

Sain täna kätte malelehe uue numbri. Lugesin paar artiklit läbi, seejärel viskasin minema ja rohkem seda lehte ei telli. See on esimesest numbrist peale olnud kehvem kui varem ilmunud maleväljaanded. Uues numbris ei avaldata malepartiisid, vaid kirjutatakse, kuidas Ukrainat valitsevad riigipöörajad, ei tohi lehvitada Ukraina lippu, ei tohi tarvitada koroona ajal maski ega Ukrainast põgenikke vastu võtta. Putinit ei kritiseerita.

Lipu ja ratsu koostöö

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ob7 10. d4 Ra5 11. Ld3 Rb3 12. ab ed 13. Rd4 Ve8 14. Of4 Of8 15. Rd2 h6 16. b4 g6 17. Lf3 Og7 18. Kh1 Rh5 19. Oe3 d5 20. e5 Ve5 21. g4 Rf6 22. Of4 Ve1+ 23. Ve1 Ld7 24. R2b3 Ve8 25. Ve8+ Re8 26. Rc5 Lc8 27. Rb7 Lb7 28. Le3 Lc8 29. Oh6 Rf6 30. Og7 Kg7 31. Le5 Le8 32. Lc7 Le1+ 33. Kg2 Re4 34. Lf4 Rd2 35. g5 Lf1+ 36. Kh2 Re4 37. Le5+ Kg8 38. Le8+ Kg7 39. Le5+ Kg8 40. Lf4 Rf2 41. Lf3 Kg7 42. Lf6+ Kg8 43. Ld8+ Kg7 44. Lf6+ Kg8 45. Lf3 Kg7 46. Rc6 Lc4 47. Lf6+ Kg8 48. Re7+ Kf8 49. Rg6+ Ke8 50. Le7++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 6 sekundit, mustal 1 tund 17 minutit 31 sekundit. Arvuti juhib 5,5:2,5 ja on matši võitnud, aga kaks partiid tuleb veel.

/TÄIENDUS:

Analüüs käikude tagasivõtmisega.

Valge: Kh1, Lf3, Va1 ja e1, Of4, Rd2 ja d4, Eb2, b4, c3, f2, g4 ja h3.

Must: Kg8, Ld8, Va8 ja e5, Ob7 ja g7, Rf6, Ea6, b5, c7, d5, f7, g6 ja h6.

arvuti - inimene

22. ... Ve8 23. Ld3 c6 24. Ve8+ Le8 25. Kg2 Le7 26. R4f3 Ve8 27. Ve1 Ld7 28. Re5 Lc8 29. b3 Rd7 30. Rdf3 Re5 31. Oe5 Oe5 32. Re5 Kg7 33. Kg3 Ve6 34. f4 Le8 35. Kf2 f6 36. Rf3 Ve1 37. Re1 Le4 38. Le4 de 39. Ke3 f5 40. gf gf 41. Kd4 Kg6 42. Kc5 Kh5 43. Rg2 Oc8 44. Kc6 e3 45. Re3 Kh4 46. Rc2 Kh3 47. Rd4 Kg3 48. Kc7 h5 49. Kc8 Kf4 50. Kb7 h4 51. Re6+ Kg4 52. Ka6 h3 53. Rc5 h2 54. Rd3 Kf3 55. Ka5 h1L ja valge sai 80. käigul mati./

Sündmused Tallinnas

Üks EKRE naine teatas, et üks inimene lamab läbipekstuna Tallinna tänaval. Jõudsime Tallinnasse, aga ema arvas, et meil pole praegu aega sinna tänavale vaatama minna. Uudistest kontrollides tundus, et EKRE-lane oli kaks erinevat inimest omavahel segi ajanud. Läksime isa ja emaga majja, kus pidid täna toimuma ühed matused ja üks teine üritus. Need olid kirjanike liidu üritused, aga ma polnud selle liige. Kui istusin parajasti laua taga üksi, tuli üks naine korraks minu juurde ja kinkis mulle joogipudeli. Kui ema laua äärde tagasi tuli, ütlesin, et selle pudeli võiks panna tema kotti. Emal oli kaks kotti ja ta vastas, et neid on niigi raske kanda. Mõtlesin, et ta võiks siis ühe koti minu kätte anda. Aga võibolla tahtis ta sealt vahepeal midagi välja võtta.

Dante "Paradiis"

Dante Alighieri. „Jumalik komöödia. Paradiis“. Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom. (Kommenteerinud Ülar Ploom ja Ilmar Vene.) Tallinna Ülikool, TLÜ Kirjastus, Tallinn 2022. Bibliotheca Mediaevalis. Loetud autoriteksti lõpuni lk. 247. (Koos kommentaaridega on raamatu paksus 600 lehekülge.)

„Paradiis“ on renessansiaegse värssteose „Jumalik komöödia“ kolmas osa. Kaks eelmist osa räägivad põrgust ja puhastustulest, neid ma pole lugenud, aga „Paradiis“ on viimaste jõulude aegne perekonnale toodud ühiskink. Komöödia peaks üldjuhul tähendama naljateost, aga see teos mind lugedes naerma ei ajanud. Ma olen küll kooliajal lugenud trükisest „Raamatuvaksik“, et üks nalja tegemise võte on kontrastide kasutamine, maa ja taeva või põrgu ja paradiisi kontrast on Dantel olemas.

Meil oli raamaturiiulis ka üks itaaliakeelne „Jumaliku komöödia“ trükk. See on ilmunud aastal 1933 Milanos kirjastuselt Casa Editrice Bietti itaaliakeelse pealkirjaga „La Divina Commedia“, eessõnana on kasutatud Giuseppe Mazzini artiklit „Dante“ aastast 1844. Praegune eestikeelne trükk on põhjalikumalt kommenteeritud, aga tulemus on, et ma ei hakanud kommentaare üldse lugema. Küllap on ka Itaalias põhjalikke kommentaare kirjutatud. Eestikeelsel on ka sisukord pikemalt lahti kirjutatud. Kodus oleva itaaliakeelse trüki sisukord on raamatu lõpus ja eestikeelsel alguses. Algul mõtlesin, et sisukorrast alustamine võib lugemismuljet rikkuda, aga nii see siiski ei läinud, nagu ei seganud ka kooliharidus ega Carlyle’i Dante teemalise peatüki tõlkimine. Itaaliakeelne teos on ristriimiga, eesti keelde on tõlgitud ilma riimideta. Itaaliakeelse kujunduses pole salmivahesid, eestikeelsel tõlkel on enamasti kolmerealised salmid või siis peatüki ehk laulu lõpus üks üherealine, aga ridu nummerdatud on mõlemas keeles.

Loetud teos räägib sellest, kuidas minategelane käib juba eluajal paradiisis. Ta usub geotsentrilist maailmasüsteemi, kus kõige vähem jumalik maailma osa asub keskel ja kõige jumalikum kõige kõrgemal. Keskel on vist põrgu Maa sisemuses. Taeval omakorda on mitu kihti, mis asetsevad üksteise peal. Tänapäeval kirjutatakse ulmeteoseid kosmoses lennuaparaatide abil reisimisest, aga Dante teosest sain aru, et tema kujutluses pääseb inimene ühest taeva kihist teise redeliga. Seega ta ei kujutanud ette, kui suured on planeetide vahelised vahemaad, taevad on tal erinevate planeetide taevad. Teose lõpul panin tähele küll, et ta kirjutas midagi ka enda tiibadest, aga võibolla need olid kujutlusvõime tiivad. Tänapäeval on inimesed juba Kuu peal käinud, aga Dante ütleb alles arutluse abil, et Kuu peab olema tihe, muidu paistaks Päike sellest päikesevarjutuse ajal läbi.

Lutheri elulugudest olen lugenud, et Luther püüdis oponentidele selgeks teha, et õndsaks saab usu läbi, mitte indulgentside ostmise ega heade tegudega, nagu katoliiklased lootsid. Dante on katoliiklane, aga kirjutab Lutheriga sarnaselt, et paradiisi pääsevad vaid need, kes usuvad Jeesust. Põrgusse võib tal vist ilma seda uskumata ka sattuda. Uku Masing arvas võibolla teisiti, sest Masingult mäletan lauset, et põrgu on tehtud inimese enda hirmudest. Dante peab ristiusku ainuõigeks usuks, tal ei ole ükskõik, mida uskuda. Muidu võiks mõelda, et erinevate uskude inimesed pääsevad erinevatesse paradiisidesse. Minu luuletuses põrgusse mineja kommenteerib seda umbes sõnadega: „Teine usk tooks jälle sündi, / otsast alustaksin kündi“.

Sorokin nimetas renessanssi idealistliku kultuuri perioodiks, see ühendavat nii religioossed kui ka meelelised väärtused. Dante teos seda iseloomustust kinnitab. Kuigi ta usub paradiisi olemasolu, kujutab ta paradiisi ette üsna meeleliselt ja mõtleb ka selle üle, et inimestel olid kehad olemas juba enne pattu langemist. Paradiisis kiidab ta, kui ilus seal kõik on. Seal kuuleb ta nii head muusikat, millist ta pole kuskil mujal varem kuulnud. Praeguse maise elu põhjal võiks ju mõelda, et erinevate inimeste muusikamaitse on erinev, kas paradiisis läheb kõigi maitse ühesuguseks või lastakse seal erinevatele inimestele erinevat muusikat?

Enne Sorokini lugemist olen kirjutanud Sorokini lainetest lühematest ratsionalismi ja irratsionalismi lainetest, renessansi ma paigutasin ratsionaalsesse lainesse, seda kinnitab Dantel esinev sõna, et paradiisis esineb harmoonia, mõnel teisel perioodil seda ehk niiviisi ei rõhutata.

Piiblis on juttu peamiselt maisest elust. Enne lugemist mõtlesin, et Dante fantaasia katab selle, mis Piiblist on välja jäänud. Aga lugedes nägin, et osalt tegeletakse ka paradiisis maise elu meenutamisega.

Peitepilt

Olin andnud enda käest ema kätte peene joonistuse. Ema rääkis, et see pilt on nii detailirohke, et ta sellel enne ühte asja nägi ja nüüd enam ei leia üles. Vastasin, et mul on sama lugu. Otsisin kadunud asja pildi vasakust servast, aga lõpuks sain aru, et see peab olema hoopis paremas servas, sest emal on pilt tagurpidi käes. Ema algul ei uskunud. Aga näitasin, et sõnad on tagurpidi. Ema palus, et ma õpetaks talle gooti kirjatähti. Vastasin, et mul pole need endal ka päris selged. Viimane kord sain gooti kirjast aru, aga iga kord pole saanud. Mul peaks olema sahtlis ülikooli praktika aegne paber, kus tähtede näidised on üles joonistatud.

*

Arvustati minu tehtud tõlget. Panin tähele, et arvustaja ei kritiseeri ainult tõlkijat, vaid ka autorit. Arvustaja kirjutas, et kasutatud saksakeelne tegusõna on nii väikeste arvude puhul lubamatu, see tegusõna käib ainult suurte arvude kohta. Leidsin, et suurtest arvudest rääkides inimesed ei tea, kui suured need tegelikult on. Mäletasin, kuidas oskasin lugeda 99-ni, aga mitte 100-ni. 100 oli veel väike arv, aga tol ajal pidasin seda suureks. Autor, kellest arvustuses juttu oli, kirjutas küll saksa keeles, aga ta oli Venemaalt pärit ja saksa keel ei olnud tema emakeel, seega võis ta tõesti vale sõna kasutada. Olin osad arvustaja märkused arvesse võtnud, aga seda ei kavatsenud võtta, sest autor on autor.

Kaks telki

Olime laagris. Läksin õhtul enda oletatavasse telki. Seal oli palju rahvast. Ma olin vist oletanud valesti ja telgiga eksinud, minu telgis pidi olema vähem inimesi. Sven rääkis, et liiga noorelt ei tohi kallistada õpetajaid, lapsi ega liiga ilusaid. Mõtlesin, et peaksin ikka enda õigesse telki minema, seal tõenäoliselt kaks inimest muretsevad, kuhu ma jäänud olen.

Palju P-tähte

Tänasel kiirmaleturniiril said 50 protsenti või rohkem võimalikest punktidest:

1. Põdersalu 5
2.-3. Haring ja Peebo 4
4.-7. Põvvat, Parts, Pauts ja Runnel 3

Voore oli 6. Mõtlemisaeg oli üldjuhul 15 minutit, väljaarvatud Peebo andis aega ette ja Põvvati laual tuli tehtud käikude eest sekundeid juurde.

Koduteel tegin tähelepaneku, et minu 6 tänasest vastasest 5 olid sellised, kelle perekonnanimi algab P-tähega. Ühel vastasel oli teistsugune perekonnanimi, aga see-eest on tema eesnime lõpus kaks seda tähte.

Esimesel fotol on kohvilaud enne selle kasutamist. Teisel fotol mängib uus osavõtja. Temaga ma kokku ei läinud, aga tema perekonnanimi algab samuti P-tähega.

Viller näitas mulle oma telefonist ühte fotot. Enne ta küsis, kuidas mul huumorimeelega on. Vastasin, et ise olen nalju teinud, aga teiste naljadest ei saa aru. Fotol oli kaks luuletust, Viller küsis, kas ma tunnen ära, kelle omad need on. Ütlesin ühe pealkirja järgi edasi lugemata, et need on minu luuletused. Viller rääkis, et minu raamat "Uneriik" on pandud taimede juurde, et taimed paremini kasvaksid. Mäletan, et jagasin ühel aastatetagusel maleturniiril oma erinevaid raamatuid ja Viller valis selle raamatu.

Vastupanukatsed

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet Antsuonuga ja kaotasin. Varem olime seda mängu seal mänginud üks kord ja tol korral ma võitsin. Täna sai vastane viguri kahe etturi vastu ja realiseeris selle võiduks. Seejärel mängisin tavalist välkmalet ühe teise vastasega. Esimeses mängus kaotasin kõigepealt etturi, seejärel lootsin, et sain selle tagasi, aga kaotasin samuti viguri kahe etturi vastu. Lõpuks jätsin lipu ette ja alistusin. Järgmises mängus sama vastasega oli mul küll materjali rohkem, aga lõpuks leppisime lahkvärvi odade lõppmängus viiki.

Eri tüüpi viirused

Oli teada, et isa saab varsti ühe auhinna. Tuli mõte, et selle võiks ühele malet mängivale poisile edasi anda. Läksin maleturniirile, et temaga rääkida. Ta ütles, et ta mängis selliste vastastega, et nüüd ta kindlasti haigestub varsti koroonasse. Mõtlesin, et mul oli osa temaga rääkimise ajast mask ees, aga mitte kogu aeg.

*

Mulle tuli arvutipostkasti võõralt inimeselt kiri, kus soovitati ühte linki klikkida. Seda ma ei teinud. Sama inimene võttis minuga ühendust ka kahes muus kohas. Feisbukis võtsin tema sõbrakutse vastu. Nähtavasti nakatas ta minu konto viirusega, sest kontolt ei saanud enam välja logida. Klaus ütles, et väljalogimine on siiski võimalik, ta näitab, kuidas seda saab teha.

Hitleri uus sõda

Saksamaa pidas Ukraina vastu sõda, Saksamaa valitseja oli Hitler. Kui vahepeal oli Saksamaa kaheks riigiks tehtud, oli Hitler jäänud ainult Ida-Saksamaa valitsejaks ja alguses ei valitsenud vist ka seal. Saksamaa taasühinemisel oli avaldatud karikatuur, et Lääne-Saksamaa neelab Ida-Saksamaa alla, aga tegelikult oli Hitler nüüd saanud kogu Saksamaa valitsejaks. Saatsin Hitlerile sõja vastase elektronkirja. Pärast seda vaatasin telekanalile, mis tegi Hitlerist otseülekannet. Näidati, kuidas ta kirjutuslaua taga istus. Kui temast otseülekannet tehti, ei teadnud, kuidas teda siis kahjutuks ei olnud tehtud. Aga võibolla need olid lavastatud kaadrid. Mõtlesin, et ma poleks pidanud seda kirja saatma. Aga hetk enne kirja saatmist mul ei olnud veel saatmise mõtet olnud, nii et nähtavasti ma ei kirjutanud pikalt. Tartus oli Saksamaa esindus, mõtlesin, et sinna võiks toimetada sõjavastase paberkirja. Selle eest oleks võidud maha lasta, nii et ohutum oli ehk naelutada see kiri knopkaga esinduse aia puuvärava külge. Hakkasin mõtlema juhtunu kohta välja 12-realist luuletust. Lõpuks sain selle valmis, selle kaks viimast rida olid:

Oli oligarhia,

aga nüüd anarhia.

Suvitusruumidega loss

Olin ühes lossis. Läksin kõrvalruumi. Mul polnud parajasti riideid seljas, kui kõrvalruumi ukse taha tulid meie naabrid, kelle oli selles lossis samuti suvila. Hüüdsin neile läbi ukse, et ei tohi sisse tulla. Aga nad läksid teise kõrvalruumi, mis kuulus neile. Neid oli kaks meest ja üks naine. Nüüd nad nägid mind. Nad ei öelnud mulle midagi kriitilist, aga ruumist lahkudes rääkisid omavahel, et sellel küljel kahe ruumi vahel läbipaistmatut klaasi ei ole. Tahtsin minna oma põhiruumi tagasi. Enne oli mul õnnestunud leida õige tee, aga nüüd eksisin ära. Sattusin siseministeeriumi ruumidesse. Vabandasin, et ma valesse kohta tulin. Siseministeeriumi töötaja vastas midagi, millest ma polnud kindel, kas ma kuulsin õigesti. Läksin lifti, mis pidi mind viima õigemasse kohta. See eskalaatori moodi lift puudutas mind niimoodi, et tundsin pidevalt oma keha. Mõtlesin, et ei tea, kas muidu ka tunneks. Aga selgus, et see lift polegi mõeldud inimeste, vaid väiksemate esemete veoks. Lootsin, et ei lähe liiga kitsaks.

*

Olin väikses köögis arvuti taga. Lugesin, et mulle on tulnud taotlus, et ma annaksin ühe allkirja. Allkirja küsija saabus minuga samasse ruumi. Ta võttis mult enne kere pealt kolmelt vistrikult proovi ja küsis, ega ma ennast halvasti ei tunne. Vastasin, et ei tunne. Varsti lisasin, et ma vastasin nii sellepärast, et ma ei taha haiglasse minna. Kui olin juba allkirja ära andnud, siis mõtlesin, et nüüd ma sisestasin parooli võõra juuresolekul. Aga loodetavasti ta ei suutnud haarata, mida ma kirjutasin.

*

Vaatasin, et minu toa ukse klaas on purunenud ja välisukse lukk on ka lahti. Küsisin ema käest selle kohta selgitust, aga ta ei tahtnud rääkida. Tundus, et meie korteris on käinud öösel sissemurdjad. Aga asjad võisid puruneda ka sellest, et meil oli remont. Remondimehed olid juba vannitoa ukse taga, kui ma läksin alles vannituppa. Osaliselt olid mul juba varem päevariided seljas.

*

Öeldi, et varsti tulevad meile külla Pireti lapsed. Mõtlesin, et siis ma pildistan neid.

Asenduslugemine

Praegu loen Dante "Paradiisi". Eile joonistasin sel teemal pildi. Pildil on taeva erinevad kihid. Dante käis taevas ja mina käisin lapsena oma maadel. Olen tagantjärele sel teemal ka paar pilti joonistanud. Oma maad tundusid lapsena nii reaalsed, et me ei pidanud neist rääkimist mänguks ega ilukirjanduseks. Vähemalt kaks venda on öelnud, et nad olid oma maal kuningad, mina olin Kuldramaal ainult müüriladuja. Teiste oma maade kohta ma ei mäleta, et ma oleks öelnud, et ma seal mingit tööd teeksin. Praegu ma enda arvates Eestis töötan, aga töötukassa arvates mitte. Minu arvamus ei ole ainult minu oma, vaid minu tegevust nimetatakse lepingus ka tööks. Vähemalt praegu. Ühel päeval kas saab leping täidetud või see aegub. Tõenäoliselt esimest, kui just koroona maha ei tapa. Lõpetan praegu vist maleturniiridel käimise jälle ära, sest Ameerikast on uus suur koroonalaine tulekul. Vahepeal mõtlesin, et lähen järgmine nädal turniirile. Pühapäev mulle helistati ja loetleti, kes mulle väiksema vanusevahega meestest on lubanud kohale minna, lootuses, et ma ka lähen. Ma olen juba ühes rubriigis kirjutanud, miks ma ei läinud. Minu emale väga ei meeldi, kui jutud korduvad, Sorokin pidas kordumise vältimist meelelise kultuuri tunnuseks. Ma loen meelega mõttes sama luuletust palju kordi, juhul kui on hea luuletus. Häid luuletusi on minul, minu isal, Ott Arderil, Juhan Liivil ja vahel ka kellelgi teisel, kelle kõik luuletused ei ole head. Ega kõik minu omad ka ei ole. Arvustaja võib välja tuua, milline luuletus talle ei meeldinud, ise meenutan enamasti paremaid. Kui ma praegu uue luuletuse kirjutaks, ei pruugiks see enam nii hästi välja tulla. Aga kui ma praegu ülikoolis ajalugu õpiks, võibolla ma kirjutaks varasemast paremaid üliõpilastöid. Ülikooli ajal viitsisin ma täpselt viidata, praegu ma olen selles suhtes kärsitumaks muutunud, aga oskan süstemaatilisemalt mõelda. Praegune blogisissekanne kuulub küll mittesüstemaatilise mõtlemise rubriiki, aga küllap siia satub hulka ka mõtteid, mis on tekkinud juba varem süstemaatilise ajal.

Peast kirjutamine

Täna käisin 19. korda sel talvel suusatamas. Hommikul arvuti ütles õhutemperatuuriks miinus üks, aga väljudes akna taga kraadiklaas näitas pluss ühe ja nulli vahel. Lund on nii natuke sulanud kui ka natuke juurde sadanud.

Suusatamise ajal tegin kordamööda vaatlusi ja mõtlesin, mida erinevatel aadressidel kirjutada saaks. Luuletusi ma suusatamise ajal ei lugenud, aga lugesin ja analüüsisin neid suuskadega kõndimise ajal. Kiikujat nägin ainult esimese ringi lõpetamise ajal. Müts oli teist värvi kui eelmine kord ja kiikuja ümises. Homme on võibolla juba liiga suur sula.

Malepartiiga maiustamine

Läksin maleklassi. Mõtlesin, et tore oleks hakata ajakirjast partiid vaatama. Mõtlesin, et ma ei istu algul välja valitud toolile, vaid kõige tagumisele. Aga kui rahvast juurde tuleb, võib sealt välja pääsemine raskeks muutuda. Lootsin, et ärevus ei lähe nii suureks nagu varem on juhtunud. Olin nüüd uksepoolse rea asemel aknapoolses. Karba dikteeris partiid ja mina tõstsin seda lauale. Aga korduvalt juhtus, et ta oli lugenud juba rohkem käike kui ma tõsta olin jõudnud. Lõpuks võtsin ajakirja enda kätte, et ma saaks nuppe rahulikuma tempoga tõsta. Ütlesin, et see ei ole kõige suurem õnnetus, kui laual on vale seis, sest mingi seis on see ikkagi, aga nii ei ole mõeldud. Tule tõttu läksid kaks musta nuppu ja üks valge nupp samaaegselt põlema. Tuli levis malelaua piiridest väljapoole, liikus laua servale ja hakkas mööda laua külge alla roomama. Kartsin, et kogu maailm võib süttida ja püüdsin tuld kustutada. Protsess oli jõudnud juba põrandale ja liikus mööda seda edasi, aga mulle tundus, et tänu kustutamisele ei ole see enam tuli, vaid mingi muu nähtus.

Linn Saksamaal

Läksin oma trepikoja trepist alla. Müdistasin jalgadega, et ukse taga väljas seisev mees arvaks, et tulijaid on palju ja hakkaks kartma. Kui ma juba kolmandat korda jalgadega müdistasin, siis mõtlesin, et lõpuks võib mees mõtlema hakata, et miks tulijaid rohkem ei ole. Väljusin majast Kaunase puiesteel. Mees rääkis, et ta tegi ehitustööd ja nüüd käsi kipitab. Ütlesin, et see võib tulla kemikaalidega kokkupuutest. Mees ütles, et ta puutus vist tõesti kokku. Tundus, et tema käe küljest pritsis minu käe peale ka üks tilk kipitamaajajat. Mõtlesin, et unenäod Oudekki kohta on võibolla sellepärast halvad, et ma olen temast kirjutanud ja nüüd tunnen süütunnet. Keerasin ümber hoovinurga. Seal kõndisid üks lühikese seelikuga naine ja muid inimesi. Mõtlesin, et mõtlen küll, et kõnnin, aga teiste inimeste läheduses on raske liigutada. Vaatasin, et võibolla ei saagi läbi hoovi kõndida, sest hoovis on suured loomad. Aga loomad olid parajasti hoovist teises suunas lahkumas.

*

Olime saksa keele tunnis. Õpetaja näitas kaarti. Üks linnanimi meenutas linnanime Linz, aga oli kirjutatud pikemalt. Küsisin õpetajalt, kas selle kaksiklinna tagumise poole nimi on teises keeles Linz. Õpetaja vastas, et see ei ole kaksiklinn, ainult linna üks pool on suur, väiksemal poolel on ainult vanalinn, ülejäänu on hiiglaslik kinoväljak. Otsisin erinevatest teatmeteostest Linzi kohta, aga ei leidnud midagi, siis see oli nähtavasti tõesti väike linn. Või ei leidnud ma sellepärast, et võibolla oli õige kirjapilt Lintz. Ütlesin Sandrile, et ma võõrkeelt lugedes ei vaatagi sõnu järgi, muidu mul läheks mitukümmend korda rohkem aega.

Jaanuar lendab

Täna käisin 18. korda sel talvel suusatamas. Vahepeal tuli 6 päeva vahet sisse. Oletasin sel ajal, et lumi on liiga õhuke. Ta oli õhuke juba eelmisel suusatamisel ja vahepeal võis muutuda veel õhemaks. Lisaks ei olnud kahel päeval kirjavahetuste tõttu aega kõndimaski käia. Erakorralise ajakulu tasategemiseks tegin pühapäeva tõlkimispäevaks, seetõttu jäi Kerese partii vaatamata ja seoses sellega jätsin täna maleturniirile minemata. Aga täna oli lund rohkem ja õigem oligi vast kasutada suusatamisvõimalust, ilmateade lubab varsti sula saabumist. Täna enne väljumist oli külma neli kraadi.

Tee suusatamiskohta oli libe. Kanali ääres kiikuja kiikus ja teistel kiikedel istus vist väiksema hooga kiikujaid. Hakkasin suusatama mõtlemissüsteemiga luuletuse lugemine - vaatlused - loetud luuletuse analüüs - vaatlused - kõik otsast peale. Eriti palju luuletusi ma suusatamisajaga analüüsitud ei jõudnud. Tegin täna vahelduseks mõlemad ringid kanali ees, sest väljumine jäi male ja kirjade lugemise tõttu tavalisest hilisemaks, esimese ringi ajal hakkas juba hämaramaks minema. Lõpetades siiski veel laternad ei põlenud. Kui sõidu lõpetasin, olid kiiged tühjad, aga üks kiik liikus teistest suurema hooga, nagu see ei tuleks tuulest, vaid kiikuja hiljutisest mahahüppamisest. Vaatasin, et ühele kasele on traadid ümber mässitud, nagu tahetaks takistada tema paksemaks kasvamist.

Kvaliteet etturite massi vastu

Etteantud käigud:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

inimene - arvuti
3. ... a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Le3 0-0-0 9. La7 Of3 10. gf Lb4 11. Rc3 Oc5 12. La8+ Kd7 13. Vd1+ Od4 14. Vd4+ Ld4 15. Lb7 Lb6 16. Lb6 cb 17. Oe3 Kc7 18. Ra4 c5 19. b4 Kc6 20. bc b5 21. Rc3 Re7 22. a4 b4 23. Ra2 a5 24. Kf1 Rg6 25. Ke2 Vd7 26. Rc1 Re5 27. Rd3 Rd3 28. cd f5 29. d4 Vf7 30. d5+ Kc7 31. c6 fe 32. fe Ve8 33. Kd3 h5 34. Vc1 h4 35. Vc5 Va8 36. Vb5 Kd6 37. Ob6 h3 38. Ke3 g5 39. Oa5 b3 40. Ob4+ Ke5 41. Oc3+ Kd6 42. e5+ Ke7 43. a5 g4 44. Vb3 Vf3+ 45. Ke2 Vf4 46. Vb7+ Ke8 47. c7 Vc8 48. d6 Ve4+ 49. Kf1 Kd7 50. a6 Vc4 51. Ob2 g3 52. fg Vf8+ 53. Kg1 Vc2 54. Vb8 Vg2+ 55. Kh1 Vf1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 30 minutit 54 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 1 sekund. Arvuti juhib matši 4,5:2,5.

Kuidas kooli jõuda

Kõndisin ühe inimese selja taga kooli poole. Kuulsin tee peal koera haukumist. Mõtlesin, et kui suren, siis suren. Mõtlesin, et aga ma ei taha surra, seetõttu läksin teisele poole teed. Hakkasin aru saama, et viimasel ajal olen ma hoolimata endisel kellaajal väljumisest kooli hiljaks jääma hakanud sellepärast, et ma ei lähe enam läbi siseõue, vaid ringiga mööda tänavat. Ma ei tahtnud enam läbi siseõue minna, sest ma polnud enam siin piirkonnas tuttav. Aga täna ma ei olnud üksi, täna võisin minna. Küsisin, kas tänavale avanev uks viib koolimajja. Vastati jah. Läksin sisse.

Pühapäevased punktid

Täna võitsin Vint.ee-s mittereitinguarvestusliku Fischeri male matši 2:0. Esimeses mängus saavutasin kõigepealt suurema etturite arvu, seejärel võtsin kahvliga ära kvaliteedi, vallutasin raskete viguritega 7. rea ning panin vankri ja lipu koostöös mati. Teises mängus tundus mulle algul, et vastane teeb avangus liiga palju lipukäike, aga kaotasin ise vankri, kuna minu lipp ja vanker asusid samal diagonaalil. Edasi mängides sain siiski aegamööda kolm etturit vastu ning panin ratsude ja etturite koostöös mati. Viimasel käigul mõtlesin, et võtan tule abil vankri tagasi, aga see osutus matiks.

Mängulaua vahetus

Mängisin maleturniiril. Jätsin juba avangus viguri ette. Mõtlesin, et alistun kohe. Aga enne alistumist märkasin, et löömine oli reeglitevastane, sest vastase kuningas oli tules. Ütlesin vastasele, et käigud tuleb tagasi võtta. Aga nuppe ei õnnestunud enam korralikult lauale panna, sest laud ei olnud sile. Ütlesin, et võtame mõne teise laua. Meid suunati mängima taharuumi. Seal oli halvem, et oli rohkem rääkimist. Aga kuna seal oli kokkuvõttes inimesi vähem, siis võis juhtuda, et vooru lõppedes on hoopis suures saalis rääkimist rohkem. Kuna meil oli mängu keskele tekkinud paus, võis juhtuda, et meie mäng lõppeb teiste omadest hiljem ja meie laua juurde koguneb palju pealtvaatajaid. Ja nad arvavad, et kui ma mängin tagumises ruumis, siis mul on vähe punkte, tegelikult neid nii vähe ei olnud. Käisin veel suures saalis ringi. Üks osavõtja küsis mult, kuidas ma eelmise mängu kaotasin. Vastasin, et ma ei kaotanud. Rauk tuli ka minuga rääkima ja esitas küsimuse ühe teise osavõtja kohta. Vastasin, et mul ei jää inimesed ühe korraga meelde. Mulle jäävad meelde need, kellega ma olen korduvalt kohtunud.

Lünkade tihedus

Istusin kirjandustunnis. Konspekteerisin õpetaja juttu suurte lünkadega. Tegelikult oli varem juhtunud, et see õpetaja teeb väga detailse kontrolltöö, mida ma ei oska. Tavaliselt ta siiski nii nõudlik ei olnud.

Telefon ja kirjavahetus

Rääkisin Helinaga telefonis. Kõnesse tuli paus, jäin ootama, millal see jätkub. Vahepeal tuli üks inimene minuga samasse ruumi. Mulle oleks meeldinud rääkida rohkem üksi olles. Kui kõne jätkus, ei rääkinud teises otsas enam Helina, vaid keegi loomulikust jämedamat häält tegev. Mõtlesin, et ma sellel numbril siis enam rohkem ei helista. Või siiski, esimesena ütles mulle vanaema, et Helina soovib, et ma talle kirjutaksin, järelikult ta peab olema meie Peedu naaber.

Artikli järelevaatamine

Ustav rääkis, et ta sai ühte Kivisildniku artiklit lugedes aru, et Kivisildnik kirjutab jultunult seda, mida ta mõtleb. Vaatasin seda artiklit. Kivisildnik kirjutas seal, et nagu mina ja veel üks inimene oleme öelnud, oli Hitler oma ema poeg. Mina polnud seda öelnud, võibolla ma olin viidanud, et keegi teine on öelnud. Võibolla Kivisildnik sellepärast kustutaski mind feisbukist ära, et ta sai aru, et ma enam nii ei mõtle.

"Ajalooline Ajakiri" nr. 177/178

„Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal“. 2021 3/4 (177/178).

Mark Gortfelder kirjutab Lääne-Euroopa abiellumistüübi kõrgajast Eestis. Lääne-Euroopa abiellumistüübi mõiste võib eksitada, sest see ei viita ainult piirkonnale, vaid ka perioodile. Suremus hakkas rutem vähenema kui sündimus, see viis rahvaarvu kiirele kasvule, võibolla see seletab osalt Hitleri eluruuminõudmisi ja Mussolini kolooniatenõudmisi. Artikli autor arvab, et abiellumine on õnn, mis tuleb välja sellest, et ta küsib, et miks vähese meeste arvuga piirkonna naised mujalt õnne otsima ei läinud. Mõni on siiski eelistanud ka kloostrisse minna ja mõne jaoks on õnn seostunud kodukoha või vähemalt kodumaaga. Katoliiklikel maadel vaimulikud abielluda ei tohi, selle poolest on huvitav, et lisatud tabeli järgi võib siiski olla protestantliku maa vallaliste protsent katoliikliku maa omast suurem.

Margo Roasto kirjutab marksismi retseptsioonist ja dogmaatilise marksismi kriitikast Eestis aastatel 1905–1916. Dogmaatilist marksismi on muus kirjanduses nimetatud ka ortodoksseks, selle esindajad ei tahtnud revolutsiooni reformide vastu vahetada. Sorokin kritiseeris kõiki revolutsioone kui kasutuid, aga siin viidatakse teisetele autoritele, kes on revolutsioone ükskõik kas rahvuslikult või punaselt seisukohalt positiivseks pidanud. Kolm järjestikust viidet olid kõik erinevatele raamatutele, mille käsikirjaga ma olen ise töötanud, aga minu nime ei mainitud. Ilmselt sellepärast, et sarjal „Ilmatargad“ ei panda koostaja nime tiitellehele, vaid tiitellehe pöördele, muudel raamatutel oli koostajat mainitud.

Ingliskeelses artiklis kirjutab autor, kelle nimi on trükitud kujul Sviatoslav Chyruk 18. sajandil Eestist Ukrainasse välja rännanud rootslaste surma põhjustest. Ta järeldab, et ebatavaliselt suure suremuse peapõhjus oli katkuepideemia, mitte kurnatusest tingitud erinevad haigused, nagu varem on arvatud. Osad surnud ka külma kätte. Minu teada siiski üks haigus võib esile kutsuda teise, nälg, külm, palavus, aids, skisofreenia, depressioon, suitsetamine ja alkoholism võivad rikkuda üldist tervist. Katku kohta olen mujalt lugenud, et tänapäeval on seda vähem parema hügieeni tõttu. Rännaku ajal võivad pesemisvõimalused väiksemad olla. Artikli autor viitab, et katku esines samal ajal ühes piirkonnas ka põliselanike hulgas. Tundub, et kõigis piirkondades siiski mitte.

Autor, kelle nimi on trükitud kujul Nataliia Zalietok kirjutab inglise keeles võrdlevalt Teise maailmasõja ajal Suurbritannias ja Nõukogude Liidus sõjaväeteenistuses olnud naistest. Keegi arvavat, et kui naisi on sõjaväes rohkem, siis see näitab suuremat soolist võrdsust, Suurbritannias oli see protsent suurem. Aga ma mäletan, et eesti mehedki ei tahtnud Nõukogude Liidu sõjaväes teenida, siis vast naistel vedas, kui neid vähem sunniti, ka venelaste hulgas oli valgekaartlaste eelistajaid. Kui kõik sõdurid oleks naised, võiks see sõjaväe võitlusvõimet vähendada, eriti külmrelvade ajal, aga mingi Jeanne d’Arci moodi naiste protsent võib mehi paremini võitlema innustada. Artiklis võrreldakse veel, et Suurbritannia lahingukirjeldused on tõepärasemad. Mõni ütleb, et just praegu demokraatlikumas ühiskonnas on tõejärgne ajastu, aga ma arvan, et demokraatlikus riigis on raskem valetada, kui vale saab ümber lükata.

Kurmo Konsa, Meri Liis Treimann ja Kristiina Piirsild kirjutavad museaalide säilivusest ja ennustustest nende säilivuse kestuse kohta tulevikus. Kuid need ennustused lähtuvad viimaste aastate arengu lineaarse jätkuvuse eeldusest, võtmata arvesse muid variante nagu tuumasõda, tulekahjud ja eelarvekärped. Muuseumide infosüsteemist olen kasutanud viimastel aastatel museaalide fotokoopiaid rohkem kui algmuseaale. Kas infosüsteemis peaks olema foto museaali hetkeseisukorrast või selle parimast seisukorrast? Ma arvan, et viimast, aga siis võib koopia kasutuskõlblikkus originaali kasutuskõlblikkust ületama hakata. Artiklis on hinnangud originaalide, mitte koopiate säilivuse kohta. Mõni museaal või arhivaal võib olla säilinud, aga kõigil ununenud, teine võib olla hävinud, aga veel teadvuses. Mõne mineviku asja kohta on mälestused veel kirja panemata.

Olev Liivik on kirjutanud Enn Tarveli nekroloogi. Tarvelit olevat iseloomustanud piiramatu ajaloohuvi. Ma päev enne selle lugemist mõtlesin enda kohta, et ajaloo lugemisest mul üldjuhul emotsionaalset väsimust ei teki, ma võin seda teha päev läbi. Aga nekroloogi lugedes mõtlesin, et mulle on kõige tähtsam mõtlemine, ma ei pea mõtlema tingimata ajaloo üle. Liivik kirjutab Tarveli nekroloogis samuti endast. See tuletas meelde Tartu kirjanduse maja raamatuesitlusel kuuldud Tarveli kõne, kus ta ütles, et vanasti ei peetud enda kiitmist heaks, tänapäeval tehakse seda rohkem.

Mälestusfotod

Olime koolis. Artur hakkas pildistama. Me pidime varsti kooli lõpetama ja ta tahtis veel enne seda mälestuseks fotosid teha. Mina mõtlesin, et võibolla ilma fotodeta on mälestused paremad. Mulle öeldi, et ma olen kogu aeg liiga ühes asendis, nii ei saa minust erinevaid fotosid teha. Näitasin ühte portreepilti ja ütlesin, et sellel ma ju olen peal. Õpetaja tuli ja küsis minu kõrval istujalt tema fotosid näha. Mulle ütles õpetaja, et minu fotosid ta ei küsi, sest ta arvas, et ma ei taha neid näidata. Vastasin, et ma võin näidata. Õpetaja ütles, et ma ei näita kunagi nahka, sest mul on nahk atrofeerunud. Võtsin seepeale käelt särgi maha. Nii oli küll näha, et mul on lihased võitlemisest sinised.

Rubriikide klikitavuse osakaal

Tõin juba 2022. a. blogisissekannete klikitavuse edetabeli ühe loenduri järgi. Teine loendur Google Analytics näitab väiksemat klikkide arvu, aga esitab andmeid ka muude blogi osade kui üksiksissekannete kohta. Tolle loenduriga läksid mul programmiuuenduste tõttu andmed eelmise aasta kevadeni kaotsi, aga allesjäänud perioodi kevadest detsembri lõpuni kohta on järgmised:

1. avaleht 943 klikki

2. malerubriik 64

3. ajaloorubriik 39

4. päevarubriik 31

5. sissekanne "Karjapoisi avang" 25

6. sissekanne "Välismaa linnad" 23

7. sissekanne "Minu Itaalia" 22

8. sissekanne "Klassikokkutuleku fotosid" 20

9. sissekanne "Koržetsi luuletused" 20

10. sissekanne "Varblane" 15

Uuel aastal uus lumi

Täna käisin 17. korda sel talvel ja esimest korda sel aastal suusatamas. Eile hommikul oli maas lund ainult laiguti, aga eile õhtul sadas uus lumi maha. Kui seda isale ütlesin, siis isa küsis: "Tõsi ka?"

Täna hommikul nägin aknast taas lumesadu, aga naabermaja juures oli juba kitsas rohutriip välja sulanud. Sadu lakkas. Ajalehes kirjutati, et paks lumi on maha sadanud, aga tundus, et see Tartu kohta ei käi. Väljusin siiski majast suuskadega. Maja ees ütlesin naabrimehele: "Ei tea, kas täna saab suusatada, ma katsetan." Naaber vastas: "Tuleb-tuleb katsetada."

Kanali ääres oli suusatamine võimalik, aga lumi oli õhuke ja radu ei olnud. Enne kodust väljumist olin vaadanud, et kraadiklaas näitas sooja peaaegu kaks kraadi.

Suusatamise ajal kordamööda analüüsisin enda luuletusi ja sõnastasin tähelepanekuid näha või kuulda oleva kohta. Panin tähele, et supelranna riietumiskabiinid on enam-vähem Ukraina lipu värvides - kollased postid ja sinine plekk. Ainult et kollane oli kerge oranžika varjundiga.

Luuletusi analüüsides panin tähele, et mul ei ole mitte ainult parteide eeposes erinevate seisukohtadega parteid, vaid ka luuletuste tegelased on erinevate seisukohtadega. Aga samas luuletuses, kus kolmandas isikus tegelased on erinevate seisukohtadega, võib mõnes reas siiski esineda jutustaja seisukohalt sõna 'kõik'. Talve- ja suveteemalisi luuletusi võrreldes panin tähele, et talveteemalised luuletused on lumega rahul, aga suveteemalised kuumusega mitte.

Kui kodu suunas tagasi kõndisin, siis kuulsin, et üks naine ütleb mulle midagi. Küsisin: "Kuidas?" Ta kordas küsimust: "Kas üks suusataja?" Vastasin: "Täna sai kuidagi suusatada, aga radu ei olnud." Naine noogutas ja ütles: "Head teed!"

Ütlesin ka kodus, et radu ei olnud. Ema ütles selle peale: "Põhiline entusiast." Mõtlesin, et Tähtveres on ehk suusatajaid rohkem, sealset suusatamiskohta on ajalehes rohkem reklaamitud. Kanali ääres võib mõni käia pärast tööpäeva lõppu.

Vaevalisus ja udusus

Läksime kodu poole. Hakkasin emal eest ära jooksma. Aga mu jalad liikusid ootamatult vaevaliselt. Olin emast ees ainult nii palju, et olin keeranud teisele poole muruplatsi, muidu olime samal joonel. Peaaegu oleks juhtunud, et ema jõuab tuppa minust enne. Toas oli üks vend veel pikali ja ütles, et ta ei saa magada. Läksin väiksesse kööki arvuti taha. Minu blogi uusim sissekanne oli veel loetav, vanemad olid muutunud uduseks. Muud tüüpi lehekülgedel sellist udusust ei olnud. Üks vend ütles, et blogisid ei olegi mõtet enam kirjutada, sest üks mees on nende eest hinnete panemise lõpetanud.

Nõrgestatud etturid, aktiivsed vigurid

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Oc5 5. 0-0 Rf6 6. Re5 Re5 7. d4 Od4 8. Ld4 Rc6 9. Oc6 dc 10. Ld8+ Kd8 11. Rc3 Oe6 12. Of4 Rh5 13. Vfd1+ Kc8 14. Og5 h6 15. Oe3 Vd8 16. Oc5 b6 17. Oe3 Kb7 18. f3 Rf6 19. Kf2 c5 20. b3 c6 21. a4 a5 22. Of4 c4 23. bc Oc4 24. Od6 Re8 25. Oe7 Vd1 26. Vd1 Kc7 27. Vd4 Oe6 28. e5 Of5 29. Re4 Oe4 30. fe h5 31. c4 c5 32. Vd2 g6 33. Ke3 Kc6 34. Kf4 Va7 35. Od8 Vb7 36. Kg5 Vb8 37. h3 Vc8 38. g4 hg 39. hg Vb8 40. Oe7 Vb7 41. Od8 Vb8 42. Oe7 Vb7 43. Of8 Vd7 44. Vd5 Kc7 45. Kh6 Vd5 46. ed Kd7 47. g5 Rc7 48. Kg7 Ke8 49. Od6 Ra6 50. Kf6 Rb4 51. Oc7 Rd3 52. e6 fe 53. Ke6 Rb2 54. d6 Rc4 55. d7+ 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisasjast alles 1 tund 59 minutit 1 sekund, mustal 1 tund 1 minut 51 sekundit. Arvuti juhib matši 3,5:2,5.

Aasta esimene ööpäev

Uusaastaööl ei saa juba paugutamise pärast tavalisel kellaajal magama minna, lisaks tahan ma kirjutada. Kuna läksin hiljem magama, panin äratuskella tund aega tavalisest hilisemaks. Uni läks ära mõni minut enne äratuskella. Piiramatult ei oleks saanud magada, sest Toomas ja Elisabet olid lubanud suhteliselt varasel kellaajal külla tulla. Päeva jooksul selgus, et tuli ka palju muid külalisi. Ema hoiatas, et toitu pole väga palju, aga kokkuvõttes jäi seda veel ülegi. Elisabet ja Hanna joonistasid, teised sõid ja rääkisid.

Enne reisi

Toas oli kurg. Oli räägitud, et kurg võib inimese tappa, seetõttu murdsin toas oleva linnu noka lühemaks ja hakkasin teda nokast kinni hoidma. Mõtlesin, et kas see on realistlik, et lind on kogu aeg söömata ja tal pole üldse väljaheiteid. Kui ta ohutumaks oli muutunud, siis lasin lahti.

*

Tahtsin minna ühele kaugele saarestikule reisile. Aga mitte ühele kindlale saarestikule, vaid ühele teisele. Vaatasin enne arvuti ekraanile. Seal oli lahti minu kiri, seetõttu tundus, et minu postkast on lahti murtud. Aga mulle tuli mõte, et võibolla see on hoopis selle inimese postkast, kellele ma kirja saatsin. Toas olev naine kinnitas, et see on tema postkast ja tema on kirja saaja. Ma polnud teda ära tundnud, sest ta oli palju muutunud.

Aasta klikitavuse edetabelid

Aastal 2022 klikiti loenduri blogger.com järgi selle blogi sissekandeid järgmiselt:

"Minu Itaalia" - 103 korda

Välismaa linnad - 69

Klassikokkutuleku fotosid - 67

Karjapoisi avang - 53

Varblane - 49

Kümnes klass - 47

Tartu välkmale meistrivõistlused 2022 - 46

"Leegitsev süda" - 40

Aksel Rei 80 - 39

Punkt turniiriaastale - 36

Tagasiside õppejõududelt - 34

Metsoja mälestusturniir - 33

Rei mälestusturniir - 31

Tartu meistrivõistlused 2022 - 30

Õun pudelis - 29

Esimene jõulupidu - 29

Ajaleht postkastis  - 28

Gunnar Uusi mälestusturniir 2022 - 25

Peedu linnus ja selle ümbrus - 25

45-aastaselt - 24

Kodulehekülje osi klikiti järgmiselt:

Isikuandmed - 82 korda

Kodulehekülje proosa - 73

Valitud partiid - 65

Magistritöö ja muid linke - 40

Kolm seisust - 36

Kodulehekülje luuletusi - 30

Lõpetamata eeposed - 26

Loeme luuleridu - 15

Veesegaja - 11

Kogutud luuletused 2007 - 7

Luuletusi aastast 2006 - 5

Esimene foto sissekande alguses on tehtud meie köögis ja järgmised meie trepikojas.