Istusin matemaatikatunnis. Õppejõud oli kirjutanud tahvlile võrrandiülesande. Kirjutasin seda endale vihikusse ümber. Lõpuks märkasin, et täna ma näen kõiki numbreid. Mõtlesin, et võibolla edasi enam ei näe. Mul tuli mõte, et võrrandeid saab lahendada nii, et asendada x konkreetse arvuga. Võidi öelda, et sellel ei ole mõtet, sest x on muutuja. Aga kui ta muutuja oli, siis pidi iga asendus olema õige. Mind ei huvitanud mitte ainult see, mida küsiti, vaid ka see, kui palju x on. Õppejõud küsis ülesande vastust. Üks poiss vastas, et vastus on 0,5. Õppejõud ütles, et see on vale vastus, kui ülesandes esineb lõpmatus, siis on vastuseks midagi äärmuslikku. Mõtlesin, et Klaus on rääkinud, et koolimatemaatikas tehakse vastused ilusamaks, hakkab tunduma, et sama käib ülikooli oma kohta. Õppejõud rääkis, et võibolla minu luuletused on kõige lihtsamad, muidu talle meeldib luuletusi analüüsida. Ütlesin, et nüüd tuleb vist välja, et minu luuletused on kõige halvemad, ise analüüsin ma kõige rohkem just enda omi. Varsti selgus, et minu teaduse analüüse peab õppejõud siiski luuletustest paremateks.
*
Läksin bussipeatusesse. Mõtlesin, et kui palju rahvast koos on, siis on suuremal osal tuttavatel näod inetud. Võõraste inimeste puhul ei pane seda tähele, aga tuttavatest on mõni nägu ilus ja siis hakkan neid omavahel võrdlema. Sellepärast koolis osasid kiusataksegi. Buss oli ees. Märkasin hilinemisega, et sellel on uksed juba lahti. Hüppasin kiiruga peale, aga buss juba samal ajal sulges uksi. Oli karta, et nüüd jään bussi kõrvale lohisema. Rabelesin siiski, et bussijuht märkaks ukse lahti tagasi teha. Lõpuks sain aru, et nüüd olen kuidagi bussi sisse saanud. Toibusin veidi aega, siis hakkasin augustama piletit. Kontroll oleks võinud tahta mulle juba trahvi teha, aga selle peale oleksin öelnud, et ma lõpuks augustan pileti alati, juhul kui see mul kaasas on. Proovisin panna piletit augustajasse, aga see oli prahti täis topitud. Sama oli teise augustajaga. Alles kolmandasse õnnestus pilet sisse panna.
*
Ütlesin, kui palju mulle kokku taskuraha on antud. Seda oli natuke üle 500 forindi. Aga kuulajad võisid aru saada, et kuigi praegu ei ole see summa suur, anti see mulle enne inflatsiooni, kui see oli väga suur raha.
*
Tahvlile ilmus ilustustega plakat, et varsti algab minu kaitsmine. Tegin seepeale kurba nägu, sest ei pidanud ise oma tööd väärtuslikuks. Siis mulle tuli meelde, et seda ei tasu välja näidata, muidu võib tulla halvem hinne.
*
Mõtlesin, et arvatakse, et ma suhtlen Oudekkiga sellepärast, et ma tahan saada tuttavaks ükskõik milliste parteide kuulsustega, aga ei saada aru, et tema on minu kõige vanem tuttav. Selja taga istusid Erik ja Krister. Krister hakkas rääkima, et Oudekki sai kolm nelja järjest, oleks võinud arvata, et ta õpib paremini. Küsisin, millises õppes ta need neljad sai. Krister vastas midagi segast.
*
Mul olid Arieliga sageli kaklused. Täna tegin talle esimesena haiget, aga selle peale võis tema teha vastu valusamini.
0 vastukaja:
Postita kommentaar